Eesti loodab uue aasta esimestel kuudel vaktsineerida koroonaviiruse vastu ligi 100 000 inimest, loodetud immuunsuse saamiseks kulub kuu.
Esmajärjekorras vaktsineeritakse meditsiinitöötajad ja riskigruppi kuuluvad inimesed.
29. detsembril peaks Euroopa ravimiametilt esimesena saama oma koroonavaktsiinile müügiloa Pfizer ja BioNTech. 12. jaanuaril loodab müügiloa saada ka Moderna.
Kuigi müügiluba veel pole, vaktsiinide tootmine juba käib.
“Arvestades erakorralist pandeemiat, on tõesti tehtud ebatavalised sammud. Kui tavaliselt algab ravimitootmine pärast seda, kui müügiluba on antud, siis antud juhul on need käinud paralleelselt, et võimalikult vähe kuluks aega pärast müügiloa saamist ja vaktsineerimine võiks alata võimalikult ruttu,” selgitas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.
Nii Pfizer kui ka Moderna on teatanud, et nende vaktsiinide tõhusus on üle 90 protsendi.
“Täna meile teadaolevalt immuunsus tekib pärast teise süsti saamist ehk esimene süst täit immuunsust inimestele kliinilistes uuringutes pole andnud, aga pärast teist süsti, nii et umbes kuu aja pärast võib selle peale loota,” rääkis Raudsepp.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul plaanib riik esimeses järjekorras vaktsineerida tervishoiutöötajaid, hooldekodude elanikke, krooniliste haiguste põdejaid ning vanemaid inimesi alates 70. eluaastast.
“2021. aasta esimeses kvartalis võib Eestisse jõuda mitmelt tootjalt kokku vaktsiine suurusjärgus 100 000 elanikule vaktsineerimise võimaluse tagamiseks,” ütles Kiik.
Suuremad kogused peaksid jõudma Eestisse kevadel-suvel, kui müügiloa saavad teised vakstiinitootjad, näiteks AstraZeneca, kellelt on tellitud vaktsiine poolte Eesti elanike jaoks.
