Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) soovib kaasa rääkida Euroopa Nõukogu Arengupangalt laenatava 200 miljoni eurose kriisipaketi jagamises, kuna senine ettevõtjate kaasamine meetmete kavandamisse on olnud vägagi ebapiisav.
EVEA näeb põhiprobleemina just seniste meetmete lünklikkust ja nende ülesehitamist lähtudes ettemääratud eelarvesummast, mitte reaalsete kahjude alusel või konkreetsete sektorite vajaduste alusel.
“Mõistame, et esimese põlvkonna kriisimeetmed tehti kiirustades ning seetõttu olid vead möödapääsmatud. Tänaseks on nii riigil kui ettevõtlusorganisatsioonidel kogunenud nii kogemusi kui tagasisidet ettevõtjatelt meetmete kitsaskohtade osas,” ütles EVEA asepresident Marina Kaas.
Nii leiabki EVEA, et riigi esindajatel on aeg koos ettevõtjate esindusorganisatsioonidega maha istuda ja kerkinud probleeme analüüsida ning arendada koostöös paremini sihitud ja enimkannatanud sektorite kõigile ettevõtjatele kättesaadavad abimeetmed. Senise vea parandamine on organisatsiooni sõnul hädavajalik, et Eesti majandus kiiremini kriisist taastuks. Riigieelarvet see ei koorma, sest EVEA tegevus põhineb vabatahtlikul tööl.
Rahandusminister Martin Helmele ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile 19. juunil tehtud pöördumises palus EVEA ülevaadet uute kriisiabimeetmete plaanidest.
“Oleme veendunud, et ettevõtlusorganisatsioonide kohene kaasamine meetmete väljatöötamisel võimaldab luua tõhusamaid programme kriisi ületamiseks. Saame anda otsest tagasisidet senistele meetmetele, aga samuti sisendit, millest on riigiabis kõige enam vajaka jäänud,” kommenteeris Kaas.
Kindlasti on Kaasi sõnul senistest kriisiabimeetmetest paljudele ettevõtjatele kasu olnud, kuid samas tuleb nentida, et väga paljud ettevõtjad kahjuks ei kvalifitseerunud, kuigi tegutsevad koroonakriisis raskelt kannatanud sektorites.
“Loomulikult on see põhjustanud palju kriitikat riigi aadressil,” märkis Kaas.
