Viru maakohus lõpetas teisipäeval oportuniteediga kriminaalmenetluse Virumaal elava mehe ja naise suhtes, kes lukustasid kaks alaealist last viie aasta jooksul kogu nädalavahetuseks pimedasse tuppa, lubades neid sealt välja vaid söögi ajaks.
Alates 2015. aasta juulist sundisid ema ja kasuisa viie aasta jooksul lapsi päevadeks pimedasse ruumi. Õudusunenägu sai laste jaoks läbi eelmise aasta 2. juulil, kui ametnikud tulid laste väärkohtlemise kuulduste kontrollimiseks perekonda vaatama. Selgus, et koos elavad mees ja naine on aastaid sundinud internaatkoolist nädalavahetusteks koju tulnud lapsi viibima enamuse ajast kahetoalisesse korterisse ehitatud kitsas lisaruumis, mille uks suleti väljastpoolt haagiga.
Lapsi lubati akendeta ja valgustuseta pimedast ruumist välja vaid söögikordadeks või pere noorima tütre kutsel temaga mängimiseks. Oli olukordi, mil lapsed ei saanud lukustatud ukse tõttu tualettigi minna ja pidid tegema häda oma magamisaseme kõrvale. Kuigi lapsed nutsid ja palusid ennast välja lasta, vanemad seda ei teinud.
Reeglina pidid lapsed minema pimedasse kitsasse ruumi reede õhtul, kui nad jõudsid internaatkoolist koju. Välja said nad sealt alles pühapäeval, kui oli aeg taas kooli minema hakata.
Pimeda ruumi ehitas väikesesse korterisse kasuisa ning uurimine selgitas välja, et laste pimedusse lukustamise leidis aset tema eestvedamisel. Laste ema isiklikult oma järeltulijaid väikesesse ruumi ei sundinud, samas ei teinud ta ka midagi, et oma elukaaslast takistada või lapsed ruumist vabastada.
Eelmise aasta 8. juulil alustas Viru ringkonnaprokuratuur vanemate tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb alaealiselt ebaseaduslikku vabaduse võtmist. Seadus näeb selle eest ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kasuisale esitas prokuratuur ka kahtlustuse kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel, kuna ta oli lapsi rihmaga löönud.
Mõlemad vanemad eitasid eeluurimise alguses kuriteo toimepanemist ja sellele kaasaaitamist, kuid uurimise jätkudes hakkasid nad prokuröri hinnangul mõistma, et laste selline kohtlemine ei ole vastuvõetav. Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm jõudis seisukohale, et mõlemad vanemad kahetsevad oma tegu ja soovivad tehtu heastada.
Abiprokurör Karm esitas Viru maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga ehk otstarbekuse alusel. Kohtunik Heli Väinaste kinnitas määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise teisipäeval, 16. veebruaril.
Kohtunik leidis, et kuriteos kahtlustavad mees ja naine on varem kriminaalkorras karistamata ning laste väärkohtlemine tuli nende oskamatusest laste vajadusi näha ja nende huvidega arvestada, mitte kavatsusest laste õigusi sihilikult rikkuda. Mõlemad vanemad on alates kriminaalmenetluse alustamisest osalenud vägivallaennetuse ja vanemlusprogrammis ning käinud perenõustaja juures.
Pärast kriminaalmenetluse alustamist pidi kasuisa korterist välja kolima ja ta ei tohi kuni selle aasta augustini lastega kohtuda, lastekaitseametnike kinnitusel on mees sellest kohustusest kinni pidanud.
Kriminaalmenetluse lõpetamise kasuks rääkis ka asjaolu, et laste väärkohtlemine ei toonud kaasa raskeid tervislikke tagajärgi.
Oportuniteet on kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur.
Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe.
Süüdistatav peab heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu.
