SISUTURUNDUS
Sildkraanad kui hoone nn musklid on tootmis- ja laohoonete puhul väga tähtsad komponendid, mis mõjutavad hoone kõiki olulisi osi alates vundamendist kuni postide ja katusekandjateni.
Ent sama oluline on ka nende mõju tellija hilisemale kasutamisele. Kuna nii hoone ise kui ka kraanad eraldi on suured investeeringud ning mõeldud tootmist või ladustamist teenindama aastakümneteks, peab arvestama, et ettevalmistuse faasis tehtud vead jäävad tihti projektiga kaasas käima hoone ja kraanade kogu kasutuseaks. Seega on oluline, et kõik kraanadega seotu oleks aegsasti ja põhjalikult läbi mõeldud.
Minule kui ehitajale on olnud sildkraanade paigalduse algus alati oluline, samas pakkunud ka närvikõdi. Ühest küljest on see võimas vaatepilt, kui ehitusplatsil või varem tehases komplekteeritud kollakas-oranžid sildkraanad paika tõstetakse. Teisalt võib ka kogenud tegijatel projekteerimisel ja ehitamisel väga palju asju viltu minna ning enne, kui kraanad pole paigas ja kontrollitud, on alati väike ootusärevus sees. Vead võivad tulla peamiselt siis, kui projekteerimisprotsessis on juhtunud mõni hooletusviga või kui tellija ei ole oma lao või tootmise logistikat enne korralikult läbi joonistanud ja projekteerimise lähteülesanne on jäänud seetõttu korralikult läbi mõtlemata.
Suurimad ohukohad, millele tuleb kõigil pooltel kraanade puhul tähelepanu pöörata, on järgmised:
- Sildkraana ei mahu kraanatee ja katusekandjate vahele ära. Ohutusvaruks peab jääma vähemalt 10 cm, sest katusekandjad vajuvad talvel lumekoormusega läbi.
- Valgustid, ventilatsioonitorud, kaabliredelid ja avatud asendis tõstandväravad jäävad sildkraana liikumisteele ette. Hilisem kommunikatsioonide ümberehitus on 2–3 korda kallim, kui kohe alguses õigesti ei tehta. BIM ehk ehitusinformatsiooni mudeldamine ja koordineerimine aitavad selliseid probleeme kindlasti ennetada.
- On juhtunud, et tõstandväravate paigaldamisel selgub, et need ei mahu seina ja kraanatee vahelt üles tõusma.
- Kraanateede kehtestatud tolerantsid on väga kõrged. Lihtsamalt öeldes: eksida võib ainult 3–5 mm ja selleks peavad olema läbi mõeldud reguleerimisvõimalused. Need piirmäärad ei ole kehtestatud norimiseks. Halvimal juhul võib sildkraana rööbaste vahele kinni kiiluda, mis muudab selle kasutamise võimatuks.
- Kraanateed ei ole projekteeritud võtma vastu kahe kõrvuti asetseva sildkraana koormust. Kui seda soovi enne projekteerimise algust ei edastata, peab leppima sellega, et üks sildkraana tegutseb löövi ühes otsas, teine teises otsas ja neid ei saa paralleelselt tõstetel kasutada.
- Kraanateega varustatud löövi otstesse tekib nn surnud tsoon (1,8–2,3 m otsaseinast), mida kraana konks ei suuda teenindada. Seda peab tehnoloogilise, laadimise ja ladustamise plaani koostamisel arvestama.
- Sildkraana konksu teeninduspiirkonda ei tasu võimaluse korral planeerida sisseehitatud ruume, mida kraana last võiks n-ö lömastada.
- Kõik pakutavad kraanad ei ole võrdväärsed. Seega ei pruugi esialgu kraanadelt saadav kokkuhoid tähendada kokkuvõttes tegelikku kokkuhoidu. Odavama otsa sildkraanadel mõjuvad tugiratastele suuremad külgsuunalised jõud, mis tingib selle, et kraanarööpad ja -rattad kuluvad palju kiiremini ja hoone karkass tuleb raskem.
- Vajalik konksukõrgus tuleb hoolikalt läbi mõelda. Toorainet või valmistoodangut peab saama tõsta üle tootmisseadmete ja ladustatud materjalide, et võimaldada auto laadimist.
Kui teil on plaanis rajada oma ettevõttele uus kraanadega lao- või tootmishoone, mõtleb Combicon meeskond heameelega kaasa ja annab praktilist nõu. (Kontakt: Andres Kaur +372 512 8282 andres.kaur@combicon.ee www.combicon.ee)
Fotodel Konecranes’i sildkraanade montaaž Rauameiser AS-i uues tootmishoones novembris 2019 ja Ramirent Modular Factory AS-i tehases jaanuaris 2020.
Tellijad COMBICONist:
Rauameister AS-i juhataja Harri Rantala :
COMBICONi kasuks rääkis meie vaates kaks ühes teostus – nii projekteerimine kui ka ehituse peatöövõtt. Ja me ei pidanud saadud tulemuses pettuma! Hindasime kõrgelt tähtaegadest kinnipidamist ja vastastikuste lubaduste täitmist. Uue tootmishoone rajamise käigus kujunes meil ühine koostöö rütm – iganädalastel koosolekutel anti ülevaade tehtust ja langetati vajalikud otsused edasiste sammude kohta.
Meie hinnangul iseloomustab COMBICONi kõige paremini professionaalsus ja efektiivsus – seda eriti olukorras, kus ehitaja pidi arvestama tootmishoone sisustamiseks mõeldud tootmisseadmete tarnijate kõikvõimalike nõudmistega. Vähem tähtsad ei ole ka sõbralikkus ja lugupidav suhtumine tellijasse ja tema rahakotti.
Ramirent Modular Factory AS-i juhatuse liige Kristjan Edula:
COMBICON on ehitanud Ramirendile viimastel aastatel projekteerimis-ehitustöövõtu korras kaks nüüdisaegset tootmishoonet ja ladustusplatsi, mille käigus vastutasid nad täielikult projektide algusest lõpuni eduka läbiviimise eest. Need vähesed probleemid, mis ehituste käigus tellijani jõudsid, said väga hea projektimeeskonna poolt alati operatiivselt ja professionaalselt lahendatud. Samuti on COMBICONi koostöö omanikujärelevalvega olnud sujuv ja alltöövõtjateks on valitud oma valdkonna professionaalid.
COMBICONi meeskond mõtleb kliendiga kaasa, ennetab probleeme ja otsib kliendile parima lahenduse. Neid iseloomustab täpsus, usaldusväärsus, pühendumine, kompetentne ja vastutustundlik suhtumine, mille tunnustuseks on meie kui tellija poolt eelkõige see, et oleme nende korduvtellija. Samuti oleme rakendanud COMBICONi meeskonna ehitusealast oskusteavet Ramirendi teiste väiksemate projektide puhul.
