Neli aastat pakirobotite ja -kappide loomise kõrval isejuhtivaid sõidukeid arendanud Viljandi firma Cleveron Mobility plaanib lähematel kuudel asuda Viljandis pakkuma robotkulleritega pakiveoteenust, esialgu küll kaugjuhtimise abil ning üksnes Viljandis, kirjutab Sakala.
Edasiseks arendustööks kavatsetakse aga kaasata avalikku raha ehk teisisõnu asutakse otsima investoreid.
Töö paremaks korraldamiseks ning kasumisse jõudmiseks võeti Cleveronis vastu otsus liigutada autoarendus Cleveron Mobility nimelise aktsiaseltsi alla. Omanikering selle käiguga esialgu ei muutunud, küll on aga Cleveron Mobilityl plaanis asuda lisakapitali otsima, et järgmise paari aastaga arendada isejuhtivate autode tehnoloogia niikaugele, et neid oleks võimalik müüma hakata.
Millal täpselt ja mil viisil seda lisakapitali ja investoreid kaasama hakatakse, on Cleveron Mobility juhi Arno Küti sõnutsi esialgu lahtine, kuid oma panust andma on oodatud väikeinvestorid.
Cleveron Mobility kinnitusel suudavad nende robotid praegu suletud ja piiratud alal küll täiesti iseseisvalt sõita, kuid isesõitvate masinate liiklusesse jõudmiseks vajab tehnoloogia veel arendamist: robotitele on avalikel teedel teiste seas liiklemiseks vaja liikluseeskirja õpetada. Selleks arendustööks ongi investoreid vaja.
Robotkullerite arendamise ja katsetamisega on praeguseks Cleveron Mobilitys aga niikaugele jõutud, et kaugjuhtimise abil oleks võimalik robotkullerid juba tänavatele lasta. Eesti seadustik ei ole praegu selliseks sammuks veel valmis, töö selle nimel aga käib ning eesmärk on, et nii kaugjuhitavate kui ka isesõitvate autode ja robotkullerite jaoks loodaks oma kategooriad ning nende sõitmine reguleeritaks liiklusseaduses.
Transpordiameti maismaasõidukite üksuse juhataja Jürgo Vahtra kinnitusel on eeltöö ja arutelud nii kaugjuhitavate kui täiesti autonoomsete sõidukite liiklusesse lubamiseks käinud käesoleva aasta algusest saadik ja mitmel rindel. Isesõitvate autode ja robotite arendajad on mõistagi väga huvitatud sellest, et sellised sõidukid jõuaksid võimalikult kiiresti tavaliiklusesse, lahendamist vajavaid küsimusi on aga palju ning olemasolevad seadused tuleb selliste sõidukite iseärasusi arvestades üle vaadata ning vajadusel teha erandeid ja parandusi.
«Näiteks kui sõiduk on liikluses kaugjuhitav, siis sellist masinat juhtiv inimene on seaduse silmis praegu sõidukijuht. Sõidukijuhil peab turvavöö kinni olema, kaugjuhitavate sõidukite juhid istuvad aga juhtimiskeskuses ja neil seda muidugi vaja pole. Niimoodi punkt punkti haaval sätteid üle vaadates see töö käibki.»
Läbimõtlemist vajavad ka paljud teised küsimused, näiteks vastutuse küsimus. Isesõitva masina puhul on vaja läbi mõelda, kuidas vastutus jaguneb näiteks tootja või masina omaniku vahel. «Kui veel lisada see, et mõnikord on sellised sõidukid autonoomsed ja mõnikord võetakse kaugjuhtimise teel selle üle kontroll, siis neid osalisi on päris palju,» märkis Vahtra.
Cleveronile on väljastatud selliste sõidukite katsetamiseks mõeldud eriluba ning Cleveron Mobilityl on kavas Viljandis avada robotkulleritel põhinev pakiveoteenus. Lisaks pakkide saamisele on võimalik Viljandi piires robotkullereid kasutada ka erasikult eraisikule paki saatmiseks, selleks on tulevikus tarvis oma mobiiltelefoni laadida rakendus.
Arutelud selliste sõidukite liiklusesse lubamise nüansside üle käivad aga ka rahvusvahelisel tasandil. «Praegu on väljatöötamisel Euroopa ühine selliseid sõidukeid puudutav seadustik ning meie Cleveron Mobility on selle töörühma liige,» rääkis Kütt. «Esimesi samme on oodata juba tänavu juulis ning on ainult aja küsimus, millal see seadus jõustub. Nõudlus on suur, investeeritud on palju raha ning see on tulevik.»
Millal nii kaugjuhitavad kui täiesti autonoomsed robotkullerid võiksid muutuda täiesti tavaliseks, on Arno Küti sõnutsi keeruline öelda, aga võrdlusmoment pakiautomaatide näol on olemas. «Pakiautomaadid muutsid 10-15 aastaga pakkide saatmist tundmatuseni ning umbes sama ennustame praegu autodega veetava kauba vallas oma robotitele,» rääkis Kütt.
Tema sõnutsi on huvi nii Eestis kui maailmas sellise tehnoloogia vastu suur ning muutub üha suuremaks, sest pakivedu muutub üha populaarsemaks, kaubanduse maht aina kasvab, samas on töökätest kõikjal maailmas nappus. Robotid aitavad Küti hinnangul leevendada tööjõukriisi, muuta pakkide saatmise odavamaks ning rahuldada järjest suuremat nõudlust võimalikult keskkonnasõbralike lahenduste järele. «Nii tava- kui elektrikaubikutega võrreldes on meie robotite jalajälg keskkonnale ikka väiksem.»
Cleveron Mobilitys töötab praegu umbes 50 inimest, tehnoloogia arendamisega tegeleb neist kaks kolmandikku. Sel aastal on ettevõtte sõnutsi eesmärgiks võetud arendajate ja inseneride arvu kahekordistada.
Isejuhtivat autot on Cleveronis arendanud 2018. aastast saadik ning selleks on kulunud ligi 7 miljonit eurot.
