Dopingusüüdiustuse alla langenud maadleja Heiki Nabi püsib kaks nädalat enne suurt kohtupäeva rahulik, sest tunneb, et on süütuse tõestamiseks teinud kõik võimaliku, kirjutab Postimees.

Kahekordse maailmameistri ja olümpiamedalisti dopingusaaga algas mullu jaanuaris, mil tema kehast leiti keelatud aine letrosooli jälgi. Nabi ja tema kaitsja Paul Keres vandusid, et test oli saastunud ning see polnud teadlik spordipettus. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) distsiplinaarkomisjon määras paljudest veenmiskatsetest hoolimata tippmaadlejale kahe aasta pikkuse võistluskeelu.

Nabi leer kaebas otsuse edasi rahvusvahelisse spordikohtusse (CAS), mille istung toimub Šveitsis 11. mail. «Ma ei tunne mingisugust erilist ärevust, sest see teema on käinud juba pikalt. Ootan lihtsalt head lahendust. Mulle on ammu asjad selged. Olen süütuse tõestamiseks teinud kõik, mis minu võimuses,» lausus maadleja.

Lennupileteid Šveitsi pole Nabi veel broneerinud ning samuti pole ta päris kindel, milline kohtuprotseduur välja hakkab nägema. Küll aga on kindel, et 11. mail tema saatus ei selgu. «Räägitakse, et otsustamine võib võtta isegi kuu. Ma küll ei saa aru, miks see nii kaua võtab, aga ju selline on siis praktika,» nentis Nabi.

CAS-ile esitatud tõendid on suures osas samad, mida EADSE distsiplinaarkomisjon luges ebapiisavaks – näiteks karvatest ja eksperdiarvamus -, ent kompotti on lisatud ka valedetektori test. Seda käis Nabi tegemas sügisel Šveitsis. Kusjuures protseduur, mille viis läbi Londonist kohale lennutatud ekspert, osutus ootamatult kurnavaks.

«Küsitlusvoorud võtsid oma kolm-neli tundi. Minu külge pandi juhtmestik, mis luges kõiksugu asju – hingamist, pulssi, nihelemist. See oli pikk ja väsitav, kuid väga põhjalik protseduur. Küsimusi küsiti eri sõnastuses nii- ja naapidi, et jõuda välja selleni, kas olin sellest ainest teadlik või ei,» kirjeldas Nabi.

Eesti kohtus pole valedetektori test asitõendina kasutusel, kuid CAS-i hinnangul on tegemist pädeva protseduuriga. «CAS on seda tõendina arvestanud just minuga sarnaste juhtumite puhul, kus allikat pole teada. Seda enam oli Eesti kolleegiumi poolt uskumatu kuulda, et karvatest pole neile tõend (EADSE hinnangul ei lükka juuksekarva analüüsi negatiivne tulemus ümber positiivse uriiniproovi tulemusttoim). Kriminalistika kasutab seda juba 20-30 aastat ja paneb inimesi selle põhjal vangi. Kuid neile oli tõend vaid see, kas sinu uriinis on mingi näit. Tundub, et meil on nende asjadega stagnatsioon,» avaldas Nabi arvamust.

Oma süütuse tõestamine läheb Nabile kalliks maksma. Täpset summat ei osanud maadleja veel öelda, kuid kindlasti ületab see 100 000 eurot. Et positiivne dopinguproov tähendas automaatselt Eesti Olümpiakomitee palga kaotamist, tuli Nabil mõelda tuleviku peale. Umbes pool aastat tagasi sukelduski ta kinnisvaramaailma. «Olen natukene nokitsenud. Tahaks mõnes muus valdkonnas ka areneda ja midagi teha. Mingisugune eesmärk peab ju ees olema,» lausus ta.

Nabi tippsporti naasmine sõltub suuresti CAS-i otsusest, kuid mitte ainult. Isegi kui võistluskeeld tühistatakse, ei pruugi ta maadlusmatile naasta. Nimelt kahtleb Nabi, kas ta soovib astuda tagasi süsteemi, mis temalt vaiba jalge alt tõmbas. «Kui kuskilt on suitsuvingu tunda, lööb süsteem kiiresti uksed ja aknad kinni. Sinust pühitakse kiiresti käed puhtaks. Kuid selle asemel et süüdi mõista, võiks esmalt juhtumi asjaolud välja selgitada,» ütles Nabi.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi