Tänavusel kevadsuvise pesitsusrahu perioodil on keskkonnaamet peatanud esimese kahe nädala jooksul raied vaid seitsmel kinnistul.
Pesitsusrahu Eesti metsades algas 15. aprillil, mil jõudis kätte lindude kõige intensiivsem pesitsemisperiood. Selle aja jooksul on keskkonnaamet kontrollinud 74 kontrollreidi käigus raieid enam kui 1800 kehtiva metsateatisega kinnistul.
„Täname metsaomanikke, kes on mõistnud, et metsatööde kavandamine teisele ajale võimaldab hoida meie metsade elurikkust. Rõõm on, et järelevalve meeldetuletav või kontrolliv roll muutub järjest väiksemaks ja valdav osa inimesi peab pesitsusrahust kinni juba vabatahtlikult,“ ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Sel aastal keskendutakse pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimisele eelkõige neis metsades, kus raie mõju elurikkusele on kõige suurem, ehk kaitsealadel ja vanemates linnurikastes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.
„Reidide käigus märgatud raietest on meil tulnud peatada üks raie Tartumaal, üks Läänemaal ning kaks raiet Saaremaal. Lisaks oleme kontrollinud meile laekunud kaebusi ning peatanud veel ühe raie Saaremaal, ühe Raplamaal ning ühe Järvamaal,“ selgitas Vakra. Mõni neist peatamistest on esialgne, sest täpsustav kontroll lindude pesitsemistiheduse määramiseks pole veel jõudnud toimuda. „Aga näiteks viiel korral on metsa ülestöötaja raie ise vabatahtlikult peatanud, kui keskkonnaamet on teda reidi käigus teavitanud, et puude raiumine toimub kaitsealal või eriti linnurikkas metsas,“ ütles ta.
Päris kõiki kontrollide käigus tuvastatud raieid kaitsealadel ja linnurikastes metsades keskkonnaamet siiski ei peata. Otsus tehakse mõjupõhiselt. Näiteks juhul, kui puude langetamine on juba lõppenud ja toimub vaid metsamaterjali kokkuvedu. Tööd võib lõpetada ka siis, kui raiumata on jäänud vaid väga väike osa mõnest metsateatisega kinnistust ning esmase kontrolli käigus pesitsust otseselt ei tuvastata.
Pistelised kontrollid pesitsusrahust kinnipidamise tuvastamiseks jätkuvad kuni 30. juunini.
