Toidupoes märkame hinnatõusu kiiresti. Kui piimapakk, kohv või nädalane ostukorv muutub kallimaks, sunnib see üsna kiiresti mõtlema, mille arvelt saaks kokku hoida.
Hoopis vähem tähelepanu saavad aga kulud, mis lähevad pangakontolt maha automaatselt.
Mobiilipakett, internet, kindlustus, voogedastusteenused, tarkvara, pangateenused ja erinevad liikmemaksud võivad eraldi tunduda üsna väikeste summadena. Aasta peale kokku liites võib nende mõju pere eelarvele olla aga märkimisväärne.
Seetõttu ei pea säästmine alati tähendama odavama toidu ostmist või igapäevastest väikestest rõõmudest loobumist. Mõnikord tasub hoopis üle vaadata kulud, mille olemasoluga oleme lihtsalt harjunud.
Miks jäävad püsikulud märkamatuks?
Püsikulude üks eripära on nende automaatsus. Lepingu sõlmimise hetkel võrdleme hindu ja tingimusi, kuid mõne kuu pärast muutub arve tavaliseks osaks igapäevaelust.
Kui teenus töötab ja summa tundub enam-vähem mõistlik, puudub otsene põhjus sellega uuesti tegeleda.
Samas võivad aja jooksul muutuda nii hinnad, konkureerivad pakkumised kui ka meie enda vajadused. Kolm aastat tagasi valitud mobiilipakett, kindlustus või internetilahendus ei pruugi enam olla kõige mõistlikum valik.
Ka värske Eesti tarbijauuring viitab huvitavale vastuolule. Inimesed vaatavad oma kulutusi küll kriitilisemalt üle, kuid säästa proovitakse eelkõige toidu arvelt. Püsikulud saavad märksa vähem tähelepanu.
Uuringu tulemusi ja eestlaste säästmiskäitumist käsitleb põhjalikumalt Kaubanduslood.ee artikkel „Eestlased kärbivad toidukulusid, aga tähelepanuta jäävad püsikulud“.
1. Mobiilipakett
Mobiilipakett on hea näide kulust, mille puhul tasub aeg-ajalt kontrollida, kas maksad endiselt selle eest, mida tegelikult vajad.
Vaata viimaste kuude kasutust. Kui paketis sisaldub oluliselt rohkem mobiilset internetti või muid teenuseid, kui kasutad, võib odavamast paketist täiesti piisata.
Samuti tasub võrrelda erinevate operaatorite avalikke pakkumisi. Mõneeurone erinevus kuus ei tundu suur, kuid mitme pereliikme ja terve aasta peale võib summa olla juba märgatav.
2. Koduinternet ja televisioon
Ka interneti- ja TV-paketid võivad aastateks muutumatuks jääda.
Kontrolli, millise kiiruse eest maksad ja millist kiirust tegelikult vajad. Samuti tasub vaadata, kas maksad telekanalite või lisateenuste eest, mida keegi kodus enam ei kasuta.
Kui mobiil, koduinternet ja televisioon pärinevad erinevatelt teenusepakkujatelt, võib olla mõistlik uurida ka kombopakkumisi. Odavam hind ei tohiks siiski olla ainus argument – võrdle ka lepingu kestust, teenuse kvaliteeti ja muid tingimusi.
3. Elektripakett
Elektriarve puhul ei saa mõjutada kõiki komponente, kuid elektrimüüja ja paketi valikut saab aeg-ajalt uuesti hinnata.
Fikseeritud, börsihinnaga ja teised hinnamudelid sobivad erineva tarbimise ning riskitaluvusega inimestele erinevalt. Kunagi tehtud valik ei pea olema automaatselt parim ka täna.
Oluline on võrrelda terviklikke tingimusi, mitte ainult reklaamis nähtavat ühte numbrit.
4. Kindlustused
Kodu-, auto-, reisi- ja muud kindlustused kuuluvad kulude hulka, mida uuendatakse sageli automaatselt või harjumusest sama pakkuja juures.
Enne järgmise perioodi algust tasub võtta mõned võrdlevad pakkumised.
Samas ei tohiks vaadata ainult hinda. Odavam kindlustus võib tähendada suuremat omavastutust või väiksemat kaitset. Võrdle alati ka seda, mida konkreetne leping tegelikult katab.
5. Voogedastus- ja meelelahutusteenused
Netflix, Spotify, YouTube Premium ja teised kuutasulised teenused tunduvad eraldi võttes väikese kuluna. Probleem tekib siis, kui neid koguneb palju.
Vaata pangaväljavõttest üle kõik viimase paari kuu regulaarsed maksed.
Kui mõnda teenust pole ammu kasutatud, pole erilist põhjust selle eest edasi maksta. Vajaduse korral saab tellimuse hiljem uuesti aktiveerida.
6. Rakendused ja tarkvaratellimused
Eriti lihtne on unustada App Store’i, Google Play või otse teenusepakkuja kaudu tellitud rakendusi.
Pilvesalvestus, fototöötlus, kontoritarkvara, treeningrakendused ja erinevad AI-teenused võivad kõik töötada kuupõhise tellimusega.
Mõne euro suurused summad võivad märkamatult moodustada aastas sadu eurosid.
Kontrolli vähemalt kord aastas, millised tellimused on aktiivsed ja milliseid neist päriselt kasutad.
7. Pangateenused ja finantsteenuste tasud
Ka pangakontoga seotud teenustasud väärivad tähelepanu.
Vaata üle pangakaartide kuutasud, kontopaketid ja muud regulaarsed tasud. Kui kasutad mitut panka, võib sul olla teenuseid või kaarte, mida tegelikult enam vaja ei ole.
Laenude ja liisingute puhul on summad juba suuremad, kuid nende muutmisel tuleb arvestada lepingutingimuste, võimalike lõpetamis- ja refinantseerimiskulude ning intressidega.
8. Liikmemaksud ja muud automaatsed maksed
Jõusaal, spordiklubi, erialaliit, veebiväljaanne, pilveteenus või mõni muu liikmelisus – automaatselt uuenevate teenuste nimekiri võib olla üllatavalt pikk.
Küsimus ei ole selles, kas teenus on hea või halb.
Küsimus on palju lihtsam: kas sa kasutad seda piisavalt, et regulaarne makse oleks sinu jaoks endiselt põhjendatud?
Tee kord aastas püsikulude audit
Püsikulude kontrollimiseks pole vaja keerulist süsteemi. Võta ette viimase kahe või kolme kuu pangaväljavõtted ja märgi üles kõik regulaarselt korduvad maksed.
Seejärel küsi iga kulu kohta kolm küsimust:
- Kas ma kasutan seda teenust endiselt?
- Kas mul on vaja just sellises mahus teenust?
- Kas sama vajaduse saaks täita soodsamalt?
Kõigepealt tasub tegeleda suuremate summadega. Kui näiteks interneti-, mobiili- ja kindlustuskuludelt õnnestub säästa kokku 25 eurot kuus, tähendab see aastas juba 300 eurot.
Säästmine ei pea algama toidukorvist
Igapäevaste ostude jälgimine on mõistlik, kuid pidev kõige odavama toote otsimine nõuab tähelepanu iga kord, kui poodi lähed.
Püsikulu vähendamisel võib olla teistsugune mõju. Kui saad ühe telefonikõne, paketivahetuse või tellimuse lõpetamisega kuukulu püsivalt viie euro võrra väiksemaks, kordub sääst automaatselt igal järgneval kuul.
Seetõttu võiks isikliku eelarve korrastamisel küsida enne järjekordse igapäevase kulu kärpimist: millal ma viimati oma püsikulud päriselt üle vaatasin?
