Kaks Brasiilia põliselanike liidrit palusid Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul (ICC) uurida president Jair Bolsonaro “inimsusevastaseid kuritegusid”, süüdistades teda enneolematus keskkonnakahju tekitamises, tapmistes ja tagakiusamises.
Kayapode pealik Raoni Metuktire ning paiter-surui hõimupealik Chief Almir Narayamoga Surui esitasid reedel Haagis asuvale kohtule kaebuse.
Pärast Bolsonaro presidendiks saamist 2019. aasta jaanuaris “on vihmametsade hävitamine piiramatult kiirenenud”, seisis Prantsuse ajalehe Le Monde andmeil ICC-le esitatud kaebuses.
Kaebuse kohaselt on metsade raie “tõusnud 34,5 protsenti aastas, põliselanike tapmine on 11 aasta kõrgeimal tasemel ning keskkonnaorganisatsioonid on lagunenud või saanud ähvardusi”.
Kahe pealiku sõnul on tapmised, kohalike inimeste lahkuma sundimine ja tagakiusamine inimsusevastased kuriteod.
Bolsonaro valitsus on esitanud seadusettepanekud, mis leevendaksid Amazonases piiranguid kaevandamisele, nafta ja gaasi ammutamisele ning ulatuslikule põllumajandusele.
Aktivistid soovivad, et ökotsiid võetaks ICC uuritavate kuritegude nimekirja lisaks genotsiidile, inimsusevastastele kuritegudele ning sõjakuritegudele.
Teema tõstatasid 2019. aasta detsembris ICC peaassambleel Maldiivid ja Vanuatu.
“See olukord, kõige dramaatilisem viimase 10 aasta jooksul, on Jair Bolsonaro poliitika otsene tulemus, kes soovib eemaldada kõik piirangud, et kaevata üles Amazonase rikkused,” seisab kaebuses, tuues välja ka kaevandusettevõtted.
“Amazonase metsade hävitamine… on otsene oht mitte ainult brasiillastele, vaid kogu inimkonnale.”
Mullu juulis soovisid tervishoiutöötajad, et ICC uuriks Bolsonarot inimsusevastaste kuritegude osas seoses tema tegutsemisega koroonapandeemia käigus.
Kuu enne seda ütles pealik Raoni AFP-le antud intervjuus, et Bolsonaro püüab kasutada pandeemiat põliselanike hävitamiseks.
Brasiilia immuniseerimisprogrammi on laialdaselt kritiseeritud, nimetades seda hilinenuks ja kaootiliseks, mille põhjuseks on ka Bolsonaro vastuseis.