Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kritiseeris neljapäeval Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut kaaluda Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumiste taastamist.
“Algatus jätkata EL-i tippkohtumisi Venemaaga, ehkki Venemaa poolel pole näha mingeid edusamme, oleks ohtlik hälbimine EL-i sanktsioonipoliitikast,” ütles Kuleba pärast EL-i välispoliitikajuhiga kohtumist.
“EL-i ja Venemaa vaheliste tippkohtumiste külmutamise otsus tehti 2014. aastal Venemaa Ukraina-vastase agressiooni taustal. Kahjuks ei ole Venemaa ilmutanud mingit tahet muuta oma poliitikat ei Ukraina ega EL-i suunal, ja meie arvates on tippkohtumiste jätkamine põhjendamatu.”
Saksamaa ja Prantsusmaa tegid kolmapäeval, vahetult enne EL-i Brüsseli tippkohtumise algust, ettepaneku kaaluda kohtumist Vene presidendi Vladimir Putiniga, kes möödunud nädalal kohtus Genfis USA riigipea Joe Bideniga.
Paljud EL-i liikmesriigid, eriti Ida-Euroopast, on Kremliga kõneluste pidamise suhtes äärmiselt umbusklikud ja tippkohtumise vastu.
EL-i suursaadikud ei suutnud kolmapäeva õhtul ettepaneku asjus ühist seisukohta võtta ja jätsid selle töö liidritele.
Saksa-Prantsuse plaan nõuab EL-i kindlat ühisrinnet suhetes Moskvaga, kuid leiab, et Kremliga on vaja suhelda ühist huvi pakkuvates küsimustes nagu kliimamuutus, tervis, Iraani tuumalepe ning Süüria ja Liibüa konflikt.
Berliini ja Pariisi ettepanekus EL-i tippkohtumisele soovitatakse ühendusel “üle vaadata olemasolevad dialoogivormid Venemaaga, seal hulgas liidrite tasemel”.
Samas öeldakse, et liidrid paluvad Euroopa Komisjonil esitada variante täiendavateks meetmeteks, seal hulgas majandussanktsioonideks tõrjumaks Venemaa pahatahtlikku, ebaseaduslikku ja lõhestavat tegevust.
Neljapäevane EL-i tippkohtumine on Saksa kantsleri Angela Merkeli viimane, sest Saksamaa septembrivalmistel ta enam ei kandideeri.
Merkel ütles neljapäeval Saksa parlamendis, et EL peab seisma ühtsena Venemaa provokatsioonide vastu, kuid taotlema ka otsekõnelusi Putiniga.
“Minu arvates peab Euroopa Liit otsima otsekontakti Venemaa ja Vene presidendiga,” ütles ta.
“Sellest ei piisa, et Ameerika president räägib Vene presidendiga,” lisas ta ja rõhutas, et ka Euroopa Liit peab looma “erinevaid kõnelusformaate”.
Üks Euroopa diplomaat väljendas arvamust, et EL peab jääma vastukaaluks Venemaale ning avaldama vastupanu, eriti küberrünnakute puhul.
“Aga ta peab olema suuteline dialoogiks Venemaaga küsimustes, mis on tema huvides,” ütles diplomaat.
Teise diplomaadi arvates on jutud Putiniga kohtumisest ennatlikud.
“Miks teha Putiniga tippkohtumine, kui mitte midagi positiivset ei ole arutada,” sõnas ta.
Võimaliku kohtumise üksikasjad ei ole veel selged ning pole ka teada, kas sellest võtaksid osa kõigi 27 liikmesriigi liidrid või Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu juhid.
EL-i juhtide ja Putini viimane kohtumine peeti 2014. aasta algul Brüsselis, kuid üldiselt eelistab Vene president kahepoolseid suhteid liikmesriikidega.
Brüsseli ja Moskva suhted on madalseisus alates 2014. aasta märtsist, mil Venemaa annekteeris Krimmi. EL on kehtestanud Venemaale arvukalt sanktsioone.
