Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul peab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava muu hulgas tähelepanu pöörama ka välistööjõu kasutamisele põllumajandussektoris.
Komisjoni esimehe sõnul oleks välistööjõu kasutamise aspekt vaja lisada arengukavas juba tööjõuga seotud kitsaskohtade väljatoomisele, mis on seotud palkade, hooajalisuse ja tööjõu voolavusega.
Riigikogu maaelukomisjon jätkas esmaspäevasel istungil põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava arutelu. Arengukava keskendub valdkondlikule tootmisele, toimivale maaelule ja nende omavahelistele seostele ja sõnastab aastani 2030 soovitud tulevikuolukorra, teatas riigikogu pressiteenistus
“Sellel on otsene mõju maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna hoidmisele,” ütles Tamm pressiteates.
Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse pidas samuti vajalikuks välistööjõu kasutamisega seotud aspektide sissetoomist arengukavasse. “Valitsuse poliitika välistööjõu suhtes on selgelt muutunud ja on asutud selle piiramise teele. Need olulised mõjud on tänases arengudokumendis kajastamata,” ütles Kruuse.
Samuti märkis Kruuse märkis, et kõige suuremat lisandväärtuse kasvu oodatakse piimasektorist. “Erinevad kriisid mõjutavad piimahinda ning piimahind ei pruugi tõusta, mistõttu on vaja mõelda suurema lisaväärtuse saamisele piimanduses. Ligi 30 protsenti ekspordist moodustab toorpiim. Tähtis on aga eksportida kõrgema lisaväärtusega tooteid. See suund käib ka kõigi teiste põllumajandussaaduste ekspordi kohta,” ütles ta.
Arengukava peab looma suuna, et kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele.
