Eesti Põllumajanadus-Kaubanduskoja (EPKK) teatel on mahetoodangu müügihinnad langenud tavatoodete hindadega sisuliselt samale tasemele, mis paneb küsimärgi alla maheettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse.
Neljapäeval toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja mahetoimkonna koosolekul arutati mahetootmise arenguid Euroopa roheleppe eesmärkide ja ettevalmistamisel oleva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi strateegiakava valguses, teatas EPKK.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et EL-i mahepind võiks 2030. aastaks moodustada 25 protsenti põllumajandusmaast.
“Eestis on mahetootmise osakaal umbes 23 protsenti kasutatavast põllumajandusmaast, millega oleme EL-i esimeste seas. Samas on teravalt esile kerkinud küsimus, kas suudame tulevikus seda taset hoida, rääkimata mahepinna kasvatamisest,” ütles EPKK mahetoimkonna esimees Hardo Vahemäe.
“Mahetoodangu müügihinnad on mitmes valdkonnas langenud tavatoodete hindadega sisuliselt samale tasemele, mis paneb küsimärgi alla maheettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse,” lisas ta.
Vahemäe sõnul on varasem turuolukord ja ekspordivõimalused pigem soosinud mahetootmise arengut, kuid mahetootmise suurendamine on konkurentsi turul oluliselt kasvatanud. Esimehe hinnangul on ka avalikel toetustel mahetootmise jätkusuutlikkuses oluline roll, sest tarbijad pole tema sõnul olnud valmis mahetootmisega kaasnevaid keskkonnahüvesid täiel määral enda kanda võtma.
Kui Euroopa roheleppe osaks oleva “Talust taldrikule” strateegias räägitakse 25-protsendise mahepõllumajanduse osakaalu saavutamisest aastaks 2030, siis praegu ulatub Euroopa Liidu keskmine umbes 8 protsendini
“Viimased aastad on näidanud, et näiteks teraviljasektoris on mahetootmine kasvanud tarbimisest kiiremini, mis on viinud turuhindade suure languseni. See kogemus tekitab Eesti mahetootjates suurt ebakindlust tuleviku suhtes ja vaja on riigi selget visiooni sektori edasistest arengutest ja võimalustest mahetootmise kestlikkuse kindlustamisel,” märkis Vahemäe.
Põllumajanduskoja mahetoimkonna kohtumisel väljendati seisukohta, et kavandatud rohepöörde tingimustes võiks mahetootmisel olla suur potentsiaal, kuid praegu on täiesti ebaselge, kas ja kui palju on Eesti riik valmis omalt poolt panustama keskkonnahüvede pakkumise soodustamiseks põllumajandussektoris.
“Uue eelarveperioodi osas valitseb kahjuks täielik teadmatus, mis on põllumeeste jaoks edasise tegevuse kavandamisel suureks probleemiks,” nentis Vahemäe.
 teatel on mahetoodangu müügihinnad langenud tavatoodete hindadega sisuliselt samale tasemele, mis paneb küsimärgi alla maheettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse.){kind=link}