Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Puhta Läänemere Ühenduse (CCB) ja WWF-i Läänemere keskkonnaprogrammi (BEP) eksperdid panid teist aastat üheskoos kirja oma uusaastasoovid ja -soovitused Läänemere olukorra parandamiseks.
Tänavune kiri keskkonnaministeeriumile keskendub Läänemere kaitse tegevuskava uuendamisele. Lähipäevil kohtuvad Helsingi Komisjoni (HELCOM) delegatsioonijuhid, et ette valmistada ministritele kinnitamiseks uus Läänemere tegevuskava. Keskkonnaühendused toovad välja seitse olulist tegevust, mida senine tegevuskava ei toeta.
Läänemere tegevuskava lepiti HELCOM-i raames kokku juba 2007. aastal. Selle järgi oleks pidanud 2021. aastaks saavutama Läänemere hea keskkonnaseisund. „Paraku näitavad HELCOM-i töö raames tehtud uuringud, et eesmärgist ollakse üsna kaugel. Läänemere seisund on endiselt halb,“ ütles ELF-i mereprogrammi juht Aleksei Lotman. „Uuenenud tegevuskava peab olema senistest tegevustest ambitsioonikam, sest vaid nii saame oma merd ja selle elurikkust piisavalt kaitsta,“ lisas ta.
Läänemere keskkonnaühendused on kokku pannud varitegevuskava aitamaks riiklikel delegatsioonijuhtidel teha järgmiseks kümneks aastaks edasipüüdlikum tegevuskava.
Inimtegevus põhjustab Läänemere vee all palju müra, selle vähendamiseks ja leevendamiseks tuleb rakendada parimaid olemasolevaid meetodeid. TalTechi teadlased on praeguseks teinud ulatuslikud uuringud veealuse mürataseme kohta Eesti vetes. Värske teadusartikkel toob välja, et täna on piisavalt teadmisi probleemi ulatusest ja võimalikest lahendustest. On aeg vastu võtta tegevuskava veealuse müra vähendamiseks.
Läänemere kalandus ei tohi halvendada ohustatud liikide käekäiku. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ütleb selgelt: angerjas on kriitiliselt ohustatud liik ning senised tegevused ei ole olnud piisavad, et tagada liigi ellujäämine. Ka kalurid ise toetavad karmimaid kaitsemeetmeid. Angerja harrastuspüük tuleb keelustada. Lisaks sellele peab tegevuskava arvestama ICES soovitustega vältimaks pringlite soovimatut kaaspüüki.
Ravimite jääkide kogumisest ja heitvee puhastamisest peab saama üleüldine praktika. Kui Soomes ja Rootsis viiakse 60–80% aegunud ravimitest apteeki või jäätmejaama, siis Poolas, Leedus ja Lätis viidi jäätmeringlusesse kõigest 5–13 protsenti ravimitest. Eesti olukorra kohta kahjuks andmed puuduvad. On vaja paremat ülevaadet ning keskkonnale väga ohtlike ravimite käsimüügist eemaldamist.
Vähendada tuleb lämmastiku ja fosfori ärakannet Läänemerre, rakendades uuenduslikke meetmeid, näiteks keskkonnatasude rakendamist mineraalväetiste kasutamisele või põllumajandusloomade asustustiheduse kohandamist vastavaks keskkonna taluvusele.
Hüljatud kalapüügivahendite vastuvõtmine Eesti sadamates peab saama paremini reguleeritud ja kontrollitud. Hüljatud võrgud on kõige ohtlikum prügivorm Läänemeres. Probleemile on tähelepanu pööratud juba 2016. aastal, aga endiselt puudub selge tegevuskava. 2017. aasta uuringu järgi võetakse Eestis vanu püügivahendid vastu vaid 23 sadamas registris olevast 221-st. Seda probleemi ei ole tänaseni lahendatud.
Kõigi tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kliimamuutusega ning lõpetada tegevused, mis takistavad kliimaneutraalsuse saavutamist. Kui meretuuleparkide planeerimisega on Läänemere riigid astunud jõulise samme, siis paljude teiste tegevuste puhul kiputakse unustama kliimamuutustest tulenevaid ohte ja ootamatuid muutusi.
BEP-i varitegevuskava annab selged soovitused, kuidas seda saavutada.
Merekaitsealad vajavad tugevamat kaitset. Praegu on kõigest kümme protsenti kogu merest kaitse all ning mitte kõigil ei ole tagatud piisavalt hea kaitsekorraldus. Läänemere tegevuskava toetab, et aastaks 2030 on 30 protsenti Läänemerest kaitse all, kuid see ei ole piisav. Selleks et tagada ELi elurikkuse strateegia aastaks 2030, on vaja 10 protsenti maast ja merest range kaitse alla võtta.
Keskkonnaühendused on edastanud oma soovid ja soovitused kõigile Läänemere riikide vastutavatele ametnikele ja poliitikutele üleskutsega vastu võtta nõudlikum tegevuskava. Loodame, et täna toimuval HELCOMi ministrite koosolekul võetakse vastu parim võimalik tegevuskava ning Eesti asub uut kava tõsiselt täitma.
WWF-i Läänemere keskkonnaprogramm (WWF BEP) on aktiivne ja ambitsioonikas üheksa Läänemere äärse riigi keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mille eesmärk on Läänemere hea olukorra taastamine ja säilitamine koostöös partneritega avalikust ja erasektorist. Eestist teeb ühenduses töös kaasa Eestimaa Looduse Fond https://www.wwfbaltic.org/ .
Puhta Läänemere Ühendus on poliitiliselt sõltumatu mittetulundusühendus, millel on 23 liikmesorganisatsiooni ja üks vaatleja. Üle 850 000 liikmega organisatsiooni eesmärk on Läänemere keskkonna ja loodusressursside hoidmine.
, Puhta Läänemere Ühenduse (CCB) ja WWF-i Läänemere keskkonnaprogrammi (BEP) eksperdid panid teist aastat üheskoos kirja oma uusaastasoovid ja -soovitused Läänemere olukorra parandamiseks.){kind=link}