Esmaspäeval jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis leevendavad mitmeid tööandjate kohustusi ning vähendavad ettevõtete halduskoormust koja hinnangul aastas 22,6 miljoni euro võrra.
Kaubandus-tööstuskoja ettepanekute tulemusel muutuvad muu hulgas lihtsamaks esmaabiandja määramise ja töökeskkonna esindajate valimise nõuded, kaob töökeskkonna sisekontrolli kohustus ning pikeneb uue töötaja esmase tervisekontrolli korraldamise tähtaeg neljalt kuult kuuele.
Edaspidi ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama isik. Sellisel juhul ei pea ettevõtja näiteks iseendale riskianalüüsi ja ohutusjuhendeid koostama ega töötervishoiuarsti tervisekontrolli läbima. Mõned nõuded, sealhulgas töövahendite ja isikukaitsevahendite ohutu kasutamise tagamine, jäävad siiski kehtima.
Tööandjad, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne inimese, ei pea enam korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi ega riskianalüüsi tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse üles laadima. Riskianalüüs tuleb siiski kirjalikult koostada ning tööinspektori nõudmisel esitada.
Muudatustega kaob ka kohustus koostada tehtava töö ohutusjuhend, kuid alles jääb kasutatava töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus. Samuti ei pea tööandja enam tööinspektsiooni teavitama määratud töökeskkonnaspetsialistist.
Seadus annab tööandjale selgema õigusliku aluse kontrollida joovet ka alltöövõtjate ja lepingupartnerite töötajatel, kui nad puutuvad kokku suurema ohu allikaga või töötavad sellega seotud territooriumil. Kontroll võib hõlmata alkoholi-, narkootilist või toksilist joovet ning psühhotroopse aine mõju.
Kaubandus-tööstuskoda tegi kokku 30 muudatusettepanekut, millest mitmed jäid siiski arvestamata. Näiteks soovinuks koda ka vähendada riskianalüüsi nõudeid madala riskiga töökohtadel, lubada teatud juhtudel tervisekontrolli perearsti juures ning vabastada kodukontoris töötamise riskianalüüsi tegemise kohustusest.
