Rahandusministeeriumi teatel on linnades ja valdades praeguseks kasutusse läinud kevadel valitsuse eraldatud koroonakriisi investeeringutoetus kogusummas 70 miljonit eurot.
“See toetus oli mõeldud omavalitsusi abistama, et leevendada koroonaviiruse tagajärgi, elavdada majandust, turgutada kohalikku ettevõtlust ning tagada meie linnade ja valdade jätkusuutlik areng,” ütles riigihalduse minister Anneli Ott pressiteates.
Toetust sai taotleda uutele 2020. aasta eelarves kavandamata objektidele. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku sõnul arvutati igale omavalitsusele välja toetuse piirsumma, mille kasutamiseks tuli omavalitsusel ministeeriumile esitada oma ettepanekud tegemist vajavatest objektidest.
“Kuna valdkondi ette ei kirjutatud, sai omavalitsus selle raha eest ehitada, lammutada või remontida mistahes objekte, paigaldada kommunikatsioone või soetada uut mööblit,” märkis Liivik.
Omavalitsus saab toetusraha kätte pärast tööde teostajaga lepingu sõlmimist või ostuarve esitamist. Kõik lepingud sõlmitakse aasta lõpuks, et ministeerium jõuaks omavalitsusele toetuse veel sel aastal üle kanda. Eesmärgiks on toetusraha jõudmine majandusringlusesse nii ruttu kui võimalik.
Liivik paneb omavalitsustele südamele, et 2021. aastal investeeringuid ei kärbitaks. “Koroonakriis ei ole kaugeltki möödas ja majandus vajab turgutamist ning just keerulistes oludes tehtud investeeringutest on palju kasu – see annab inimestele tööd ja tagab omavalitsustele maksutulu,” nentis ta.
Liivik tõi ka välja, et kui majanduslanguse tõttu langevad ehitushinnad, saab omavalitsus olulised objektid korda teha tavaolukorraga võrreldes väiksema kuluga.
Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta oli 20 000 eurot. Projektide mastaapsus ja hulk oli iga omavalitsuse otsustada, objekte esitati nii suuremal hulgal kui ka üksikuid. Kokku sai toetust 405 projekti.
Kriisitoetus kohalike omavalitsuste investeeringumahu suurendamiseks määrati riigi 2020. aasta lisaeelarvega.
