Reformierakonna toetus on tagasi valimiste aegsel tasemel, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8 protsenti, Keskerakonda 21,6 protsenti ja Eesti 200 16,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Pikalt ülikõrge toetusega olnud Reformierakonna reiting on tagasi tasemel, kus ta oli 2019. aasta märtsis toimunud valimiste ajal. Kui viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,8 protsenti küsitletutest, siis valimistel sai suurim opositsioonierakond 28,9 protsenti häältest. Samal ajal kasvatas veel toetust Eesti 200 ning parlamendivälise erakonna toetus on liikunud tõusvas trendis 10 nädalat järjest.
Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 14,3 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 7,5 protsendiga ning Isamaa 6,1 protsendiga. SDE toetus on madalaimal tasemel alates selle aasta aprillist.
Koalitsioonierakondi toetab 42 protsenti ja opositsioonierakondi 36,3 protsenti vastajatest. Praeguse opositsiooni summaarne toetus pole varem nii madalal tasemel olnud.
Teadur Martin Mölderi sõnul paistavad kahe kõige dramaatilisema muutusena silma need samad kaks trendi, mis ka eelmistel nädalatel on välja joonistunud ehk eelistuseta valijate osakaalu märkimisväärne langus ja Eesti 200 toetuse kasv. “Kui käesoleva aasta alguses oli Norstati reitingutes eelistuseta valijaid 28 protsenti, siis praeguseks on nende osakaal langenud alla 20 protsendi. Ning kui lõppev aasta algas Eesti 200 jaoks seitsme protsendi suuruse toetusega, siis praeguseks on see kasvanud 16,5-protsendini,” märkis ta.
“Ülejäänud erakondade suhtelises toetuses näeme, et koalitsioon on oma positsiooni hoidnud hästi, samas kui opositsiooni oma on nõrgenenud. Valitsuserakondade toetus on aasta lõikes püsinud praktiliselt muutumatu. Isamaa toetus oli aasta alguses ja on ka praegu natuke enam kui kuus pprotsenti, Keskerakonna toetus on püsinud 22 protsendi lähedal ja EKRE oma kuskil 14 protsendi ja 15 protsendi piirimail. Samal ajal on kahe opositsioonierakonna suhteline toetus langenud – Reformierakonna toetus oli aasta alguses 33,4 protsenti ja on praegu 28,8 protsenti ning sotside toetus on langenud umbes 10-protsendilt 7,5-protsendini. Kusjuures aasta viimastel kuudel on Isamaa oma positsiooni parandanud ning koos sotside langeva toetusega on nende kahe reitingud praeguseks jõudnud üksteisele väga lähedale,” ütles Mölder.
“Mida aga peatselt algav aasta võiks meile tuua? Esmalt on väga tõenäoline, et Eesti 200 ei suuda oma toetust nii kõrgel tasemel hoida. Kui nad on praegu oma selja taha suutnud koguda ennekõike varasemalt eelistuseta valijaid, kes on praegu aktiveerunud, siis jääb alati oht, et nende eelistused hajuvad sama kiiresti, nagu nad praeguses poliitilises olukorras tekkisid. Samas annavad plaanitud abielureferendum (kui see peaks toimuma) ning kohalike omavalitsuste valimised Eesti 200-le võimaluse oma toetajaskonda kinnistada. Selles mõttes oleks abielu referendumi toimumine Eesti 200 jaoks võib-olla ehk isegi elulise tähtsusega,” tõdes ta.
“Opositsioonierakondadele algab uus aasta kõigi eelduste kohaselt parlamendi töö halvamisega abielureferendumi ärahoidmise nimel. See võib neil õnnestuda, kuid samas ei pruugi nad sellest olukorrast lõppkokkuvõttes ikkagi võitjana väljuda. Riigikogu töö ummistamine selleks mitte ette nähtud viisidel koos valijaskonna otsustusõiguse või -võime eitamisega olukorras, kus väga valdav enamus valijaid toetab rahvahääletusi üleüldiselt ning osaleks ka plaanitud abieluteemalisel referendumil, on väga riskantne manööver. Kindlasti omab see mõju ka sotside ja Reformierakonna reitingutele,” märkis Mölder.
“Viimaks võiks veel ühe märkimisväärse asjana, mis selle aasta jooksul on muutunud, välja tuua konkurentsi vene valijate häälte pärast. Keskerakonna toetus on vene valijate seas langenud juba alates riigikogu valimistest, samas näiteks selle aasta jooksul on EKRE väga tugevalt oma positsiooni vene valijaskonnas tugevdanud. Kui veel eelmise aasta lõpus oli EKRE toetus selles valijaskonna grupis kohati paari protsendi piires, siis möödunud aasta jooksul on see stabiilselt kasvanud ja praeguseks on see juba ligi kaheksa protsendini. Kindlasti pingestuvad Keskerakonna ja EKRE suhted taoliste dünaamikate jätkudes. Kui siia pilti lisada veel Eesti 200 ja sotsid, kes samuti vene valijaskonna häälte pärast konkureerivad, siis on näha, et kohalikud valimised algava aasta sügisel tulevad mõnedes piirkondades vägagi pingelised,” ütles Mölder.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 24. novembrist 21. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
