Tervise- ja tööministri Tanel Kiige sõnul annetab Eesti 400 000 doosi AstraZenecat, mis Eestil üle jääb.
“Kuna Euroopa on üks vähestest piirkondadest maailmas, kus Covid-19 vastaste vaktsiinide olemasolu on garanteeritud lepingutega, mis katavad Euroopa inimeste lähiaja vajadusi mitmekordselt, on Euroopa Liidus algatatud arutelud ka vaktsiinide annetamise teemal,” lausus Postimehele sotsiaalministeeriumi meedianõunik Eva Lehtla.
Tanel Kiik selgitas Postimehele, et eeskätt puudutab see AstraZeneca vaktsiini, mida on Eesti tellinud väga suure varuga ning mille puhul on kolmandas ja neljandas kvartalis tarned suuremad, kui reaalne vajadus on. “See on tegelikult juba praegu käes, kuid teatava varu hoidmine on praegu mõistlik,” lisas Kiik.
Valitsus on teinud otsuse, et kolmandas ja neljandas kvartalis ei ole mõtet hoida miljonit doosi laos ning 400 000 AstraZeneca doosi annetatakse koostöös Euroopa Liiduga ning osa antakse ka riikide omavahel. Kiik mainis, et annetused lähevad teele ilmselt aasta teises pooles ja selgitas, et Eesti ei loovuta enda väljaostetud vaktsiine, vaid ostuõiguslepingu Covaxi kaudu. Jansseni vaktsiini puhul on valitsus otsustanud loobuda lisadoosidest.
“Kui me räägime AstraZeneca vaktsiinist, siis see on igati hea vaktsiin, millega on vaktsineeritud valdav osa valitsuse liikmeid,” vastas Kiik ja lisas, et praegu on AstraZeneca vanusepiir 50 aastat ja üle ning nende seas on juba 60 protsenti saanud vähemalt ühe doosi kätte.
Jansseni puhul lisas aga minister, et põhilepinguga on Eesti ostnud kokku 300 000 vaktsiinidoosi, millest riiki on jõudnud 20 000. “Meil ei ole mõistlik soetada neid doose juurde, mida ei ole vaja,” lisas minister.
“Igal vaktsiinil on säilimisaeg ja kasutusperiood. Olukorras, kus maailmas on riike, kus on vaktsiinidega kriitiline seis, ei ole mõtet Eestil ka oma ladu vaktsiinidega üle kuhjata,” selgitas Kiik. Ta lisas, et paljud EL-i liikmesriigid loovutavad Jansseni lisalepingu teistele riikidele.
