Esmaspäevane ülemaailmne tubakavaba päev juhib tähelepanu suitsetamise ja teiste nikotiinitoodete tarvitamise tagajärgedele ning kutsub üles inimesi sellest loobuma, tehes seda pühendunult ja sihikindlalt.
Eestis on viimase kümne aastaga suitsetamise levimus langenud kaheksa protsenti, siiski näitab viimane uuringuaasta, et langustrend on seiskunud. Igapäevasuitsetajate osakaal on kahe aasta taguse ajaga võrreldes jäänud samale tasemele, milleks on 17 protsenti. Kuigi suitsetamisest loobunud inimeste hulk on suurenenud, ei kajastu see igapäevasuitsetajate vähenemises, mis tähendab, et uusi tubakatarvitajaid tuleb aina juurde.
Üheks põhjuseks, miks on palju nikotiinisõltuvuses noori, on uute nikotiinitoodete pealetung. „Viimasel ajal avaldatud uuringute tulemustest on näha, et noored täiskasvanud tarvitavad tavasigarettide asemel üha rohkem e-sigarette ja huuletubakat, mis tekitab ja kinnistab nikotiinsõltuvust. 16-24-aastaste noorte meeste seas on kasvanud huuletubaka tarvitamine rohkem kui poole võrra,“ kommenteerib Tervise Arengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas.
Kui veel 2018. aastal oli huuletubaka kasutajaid selles vanusrühmas 12 protsenti, siis nüüd juba 24 protsenti. Ka 15-16-aastaste koolinoorte osas on näha noorte täiskasvanutega sarnast trendi – alternatiivsete toodete tarbimine on kahjuks kogumas populaarsust. E-sigarette on viimase 30 päeva jooksul tarvitanud 17 protsenti poistest ja 12 protsenti tüdrukutest, huuletubaka samad näitajad on vastavalt 17 ja üheksa protsenti.
„Kuigi näeme vähenemist sigarettide suitsetamises, annab samal ajal kasvanud e-sigarettide ja huuletubaka kasutamine põhjust muretsemiseks, sest need ei ole tervisele ohutud tooted. Inimese kopsud on tundlikud elundid, millel on organismis elutähtis funktsioon ning erinevate kemikaalide sissehingamine mõjutab nende toimimist. Samuti põhjustab tubaka ja nikotiini imendumine vereringesse läbi suu limaskesta või kopsude vereringeelundite haigusi ja kahjustab erinevaid elundkondi,“ selgitab Anna-Liis Kulpas.
Positiivse muutusena võib välja tuua, et passiivse suitsetamisega kokku puutuvaid inimesi tööruumides ja avalikes ruumides jääb aina vähemaks. Inimesi, kes viibivaid vähemalt ühe tunni päevas suitsuses ühiskondlikus ruumis, on umbes neli protsenti. Paraku ei saa sama öelda passiivse suitsetamise kohta eluruumides, kus kahjuks on tubakasuitsule eksponeeritud lausa 11 protsenti elanikkonnast.
WHO tubakavaba päev rõhub asjaolule, et praegu oleks kõige mõistlikum aeg tubakast ja nikotiinist täielikult loobuda, arvestades epidemioloogilist olukorda maailmas. Koroonaviirus ründab peamiselt kopse ja tuleb meeles pidada, et kõikide tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamine suurendab riski haigestuda.
Nii sigaretisuits kui e-sigarettide aerosool põhjustavad hingamisteedes ja kopsukoes rakutasandil erinevaid kahjustusi, mis vähendab kopsude loomulikku võimekust viirustega võitlemisel. Oluline on meeles hoida, et suitsetatavate ja mitte-suitsetatavate toodete tarvitamine suurendab manustamisviiside tõttu nakkusohtu, kuna sellega seoses puudutatakse tihti sõrmedega suu- ja nina limaskesta ning seepärast tuleb olla käte pesemise suhtes väga tähelepanelik.
Uuringutulemused kinnitavad, et nii täiskasvanutele kui ka noortele suunatud ennetustöös tuleb keskenduda mitte ainult suitsetamisest loobumisele, vaid kõigi uudsete tubaka ja nikotiini toodete tarvitamise ennetamisele ja nendest loobumisele.
Rohkem infot tubaka ja nikotiinitoodetest loobumiseks leiab lehelt www.tubakainfo.ee .
