Laupävaga saab ümber jõevähi püüdmise tänavune hooaeg.
Juba kolmandat aastat oli enamus maakondades vähipüügilube saada piirarvuvabalt, mistõttu jagus neid kõigile soovijatele. Erandiks on siin vaid Saaremaa ja Pangodi järv Tartumaal.
Eestis on aga häid vähipüügiveekogusid märksa enam, pea 200 ringis. Kui Saaremaa veekogud ja Pangodi järv kõrvale jätta, osteti eelmisel aastal enim lube Järva, Harju, Pärnu, Võru ja Valgamaale. Järvamaa populaarsem veekogu oli Väinjärv, Valgamaal Aheru järv, Pärnumaal Paadremaa jõgi, Harjumaal Männiku karjäär ja Võrumaal Verijärv.
Varasemate aastatega võrreldes oli sel aastal vähipüügil ka üks oluline kitsendus. Nimelt on ühel isikul lubatud ühes ööpäevas püüda kuni 100 mõõdulist isendit. Kõik ülejäänud püütud vähid ning ka alamõõdulised vähid tuleb vette tagasi lasta. Jõevähile kehtestatud alammõõt on 11 sentimeetrit.
Viimastel aastatel on avastatud Eestis ka kolm võõrvähiliiki – signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Nende leviku taga on inimene, sest iseseisvalt nad oma levikuareaali nii kiiresti ja pikkade vahemaade taha ei laienda. Lisaks võib ümberasustamisega levitada edasi ka haigusi, sest näiteks võõrvähiliigid, olles resistentsed mitmete meie jõevähile ohtlike haiguste suhtes, võivad neid haigusi edasi kanda. Jõevähi ümberasustamisel on oht aga lapihaiguse levitamiseks. Seetõttu ei tohi püütud isendeid ümber asustada teistesse veekogudesse.
Kui vähipüügil tekib kahtlus, et tegemist võib olla signaalvähiga, ei tohi seda vette tagasi lasta, vaid leiust tuleb teavitada keskkonnaametit või jõevähi seirega tegelevaid Eesti Maaülikooli teadlasi telefonil 5373 6731.
Vältimaks haiguste levikut püügivahendite kaudu, tuleks pärast vähipüüki mõrrad või natad päikese käes kuivatada, et hävitada sellega võimalikud vähke ohustavad haigustekitajad.
Kalastuskaardi omanikul on kohustus peale püügi lõppu esitada viie päeva jooksul püügiaruanne pilet.ee veebilehel või Keskkonnaametis kohapeal. Aruande esitamise kohta saab lähemalt lugeda keskkonnaameti kodulehelt.
