Valitsus kiitis heaks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) muudatusettepanekud, millega tõstetakse muu hulgas 5,2 miljonit eurot toiduahela korraldamise tulemusreservist põllumajandustootjate tulemuslikkuse parandamise investeeringumeetmesse.
“Nii saavad põllumehed ka järgmisel aastal taotleda investeeringutoetust senises mahus,” ütles maaeluminister Mart Järvik pressiteates. Kokku tehakse arengukavas kümmekond muudatust.
“Kuna prioriteedi vahe-eesmärgid jäid saavutamata, siis tuleb selle tulemusreserv jagada muudele prioriteetidele. Tulemusreservi ümberjagamine ei mõjuta varem heakskiidetud projekte ega muuda tänavuste taotlusvoorude eelarveid,” lisas Järvik.
Arengukavas muudeti veel ka näiteks teadmussiirde ja teavituse meedet. Lisati nõustajate järelkasvu arendamise programm. Nõuande meetmes leevendati mentorlusteenuse kasutamise nõudeid.
Lihtsustati ka noorte põllumajandustootjate starditoetuse nõudeid. Samuti täiendati ohustatud tõugu looma pidamise toetust seoses kihnu maalambaga ning tõsteti eesti vuti toetusmäära.
“Arengukava vahendeid saab kasutada kuni 2023. aasta lõpuni. Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade arenguks saavad need vahendid maksimaalselt ära kasutatud,” ütles Järvik.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 kiitis Euroopa Komisjon heaks 2015. aasta veebruaris. Praeguseks on arengukava kogueelarvest, mis on ligikaudu 992,5 miljonit eurot, toetusesaajatele välja makstud pea 564 miljonit eurot, mis teeb arengukava finantsplaani täitmise määraks 56,8 protsenti.
