Eesti Panga teatel oli esimesel poolaastal tööhõive Euroopa Liidu kõrgeimate seas, kuid majanduse jahenemine jõuab peagi ka tööturule.
Sel aastal on Eesti tööturule avaldanud märkimismäärset mõju pidurdunud majanduskasv, põlevkivisektori kahanev konkurentsivõime ja suur hulk välismaalt tulnud lühiajalisi töötajaid, vaatamata sellele oli aga Eesti tööturul pigem tööjõu- kui tööpuudus, selgub Eesti Panga tööturu ülevaatest.
Kõigist 15–74–aastastest oli esimesel poolaastal tööga hõivatud 68 protsenti, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopa Liidus. Tööpuudus oli 5 protsenti ehk väga väike.
Registreeritud töötute arv on mais-juunist hakanud kasvama. Registreeritud töötuid oli juuli ja augusti lõpus aastavõrdluses 6 protsenti enam, septembri lõpus oli sama näitaja 7,5 protsenti.
Tööstussektoris on aga tunda kehvemate ekspordiväljavaadete mõju. Sektori tööhõive on pidurdunud ja ülekaalukas osa töötleva tööstuse tööandjatest ennustavad töötajate arvu vähenemist. Samuti on vähenenud vabade töökohtade arv ja järjest väiksem osa tööandjaid näeb tootmise laiendamise peamise takistusena tööjõupuudust.
Põlevkivitööstust mõjutab aga Eestis toodetava elektrienergia konkurentsivõime vähenemine, mis on tingitud CO2 kvoodi hüppelisest hinnatõusust.
Siiski kogunes poolaasta jooksul märke sellest, et majanduse jahenemine jõuab ka tööturule. Kehvemad ekspordiväljavaated mõjutavad eelkõige tööstussektorit, kuid teenindussektoris püsis nõudlus töötajate järele tugev. Töötleva tööstuse tööandjate hulgas on nüüdseks ülekaalus need, kes ennustavad töötajate arvu vähenemist, ja hõive kasv sellel tegevusalal pidurdus.
Tööandjate leigem huvi töötajaid juurde värvata peegeldus ka kasinamas vabade töökohtade arvus ja selles, et järjest väiksem osa tööandjaid peab tööjõupuudust peamiseks takistuseks, mis ei luba tootmist laiendada.
Samuti tööstussektori alla kuuluvat põlevkivitööstust mõjutab sel aastal CO2 kvoodi hüppeline hinnatõus, mis halvendab Eestis toodetud elektrienergia konkurentsivõimet. Eesti Energia vähendab tootmismahu kahanemise tõttu oma töötajaskonda ligikaudu 800 inimese võrra. Kuigi selle šoki mõju ei ole veel tööturunäitajatesse jõudnud, mõjutab see varasemate kriiside kogemusele tuginedes ettevaates märkimisväärselt Ida-Virumaa hõivet ja tööpuudust.
Erinevalt 2016. aastal naftahinna langusest tingitud kriisist, pärast mida suur osa õlitööstusest koondatutest said tänu hinna stabiliseerumisele ja sektori valitsuspoolsele toele oma töökohad tagasi, seda sel korral seda oodata ei ole, ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar BNS-ile.
CO2 kvoodi hinna kahanemine tõusueelsele tasemele on tema hinnangul ebatõenäoline, mistõttu töötajad peavad liikuma teistesse valdkondadesse. Siiski leiab ta, et vähese tööpuuduse ja teenindussektori kasvava tööjõunõudluse tõttu on praegune tööturu seis liikumiseks soodne.
Üks tähtsamaid sündmusi Eesti tööturul on mõne aasta tagune rändepööre. Lisaks sellele, et Eestisse asus möödunud aastal elama üle 7000 inimese rohkem, kui siit ära kolis, on viimaste aastate jooksul järjest rohkem välismaalasi tulnud Eestisse lühiajaliseks tööks. Kehtivate lühiajalise töö registreeringute arv ulatus 2019. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu 20 000 töötajani.
Väikest tööpuudust ja tööealiste arvu loomulikku vähenemist arvestades on sellisest töörändest Eestis pigem võidetud, ent sellega kaasnevad ka riskid. Näiteks kui majandust peaks tabama tagasilöök ja konkurents töökohtade pärast tiheneb, siis võivad lühiajalised töötajad raskendada tööotsingutel olevate kohalike töötajate olukorda.
