Tallinna volikogu Isamaa fraktsioon andis neljapäeval volikogule eelnõu, millega antakse linnavalitsusele ülesanne minna munitsipaalkoolides üle eestikeelsele aineõppele kuue aasta jooksul.
„Tänaseni taastoodame me kakskeelset ühiskonda, mis pikas perspektiivis on ühele poolele kahjulikum ning pole jätkusuutlik. Koolipidamine on kohaliku omavalitsuse vastutusala ning mitmed Eesti omavalitsused on juba täna otsustanud minna täielikult üle eestikeelsele õppele. Pealinn ei saa jääda pealtvaatajaks,“ ütles Isamaa fraktsiooni liige Mart Luik.
„Iga Eesti riigi elanik peab oskama eesti keelt ja kõige lihtsam on omandada keelt just noores eas. Eesti keele oskus omakorda tagab noortele tulevikus paremad võimalused,“ märkis Luik.
Isamaa teatel on üleminek eestikeelsele haridusele veninud juba aastakümneid. Praeguseks on riik seadnud kohustuse õppida gümnaasiumiastmes 60/40 süsteemi järgi mõningaid aineid eesti keeles. Peamisteks kitsaskohtadeks selle süsteemi laiendamisel on puudus õpetajatest, kes õpetaksid vene koolides. Tallinn on Eesti mõttes aga erilises seisus, sest tegemist on suurima tõmbekeskusega ning see loob hea eelduse eestikeelsele õppele üleminekuks. Lisaks on linnal olemas piisavad vahendid, et tagada õpetajate jaoks vajalik ettevalmistus.
„Meie hinnangul on kuus aastat piisav aeg, et järk järgult minna üle täielikule eestikeelsele õppele. Kuidas seda täpselt teha, see on koolide ja Tallinna Haridusameti kokkulepe. Küll aga oleme sõnastanud selge eesmärgi, kuhu tuleb selle aja jooksul jõuda. Mitmete venekeelsete koolidega Tallinnal on selles protsessis võtmeroll,“ sõnas Luik.
