Riigikontrolör Janar Holm kirjutab enda blogis, et keskvõim on haiglate kriisivalmiduse lükanud ülehomse varna – põhiküsimus puudutab seejuures kütusetagavara ja vooolugeneraatoreid.
“Eestil on praegu suhteliselt head ajad. Seega on nõudlikkus sotsiaalministeeriumi ja valitsuse suhtes üsna põhjendatud,” kirjutab Holm enda blogis.” Teeks siis vähemalt “pool rehkendust”, muretseks mingigi osa vajaminevast kütusevarust, generaatoripargist? Mõjub Eesti riigi võimekuse ebaõiglase karikatuurina, et Võru haiglas toimiv nõukogudeaegne ja väidetavalt tankilt pärinev mootor on jätkuvalt parim ja kindlaim lahendus tagada elektri olemasolu.”
“Läks vaid kaks ja pool kuud, et oktoobrikuise tormi õppetunnid kaotaks oma põnevuse ja pakilisuse. Eilne päev tõi teateid, et sotsiaalministeerium valmistub kiirabi ja haiglate oluliste kriisivalmiduse nõuete täitmist tervelt kolme aasta jagu edasi lükkama,” märgib Holm. “Alles poolteise aasta eest kehtestas sotsiaalministeerium nõuded haiglate ja kiirabi toimimise tagamiseks kriisiolukorras. Aega selleks, et iseenda seatud latt ületada, oli piisavalt. Määruse olulised nõuded jõustusid 1. jaanuaril 2020, kuid mida pole, on valmidus.”
“Kriisivalmiduse nõuded kiirabile ja haiglatele pole mingi vormitäide. Olulisemad neist nõuetest tähendavad võimet ja valmisolekut hoida kesk- ja regionaalhaiglaid töös 72 tundi ning kohalikke ja üldhaiglaid vähemalt 16 tundi pärast olulise teenuse katkestust,” selgitab Holm. “See tähendab, et katkegu elekter, kadugu andmeside, lõppegu veevarustus või tulgu tulekahju, elutähtis teenus peab jätkuma. Haiglad on kohustatud ravima, kiirabi peab aitama.”
“See võib olla kriisiolukorras elu ja surma küsimus. Arvan, et ükski Eesti inimene – ja ka ükski valitsuse liige – ei soovi, et tema või tema lähedased satuks haiglasse hetkel, mil haigla toimimine pole tagatud, sest väljas on torm või ühiskonnaelu on mõjutamas mõni muu vapustus. Pole mingit garantiid, et lähema kolme aasta jooksul taolist olukorda ei teki,” hoiatab Holm.
Riigikontroll juhtis juba 2018. aasta juunis tähelepanu sellele, et toimepidevus pole tagatud. Tegevust aga ei järgnenud.
“Tuletasime haiglavõrgu toimepidevuse tagamist meelde taas mullu oktoobris. Nüüd näeme, et mingi tegevus siiski järgnes. Paraku on selleks sotsiaalministeeriumi tegevuseks määruses toodud nõuete rakendamise edasilükkamine, viidates, et valitsus ei ole selleks vajalikku raha riigi eelarvestrateegiasse kavandanud,” kirjutab Holm. “Peamine küsimus on kütusetagavaras ja elektrigeneraatorites, mis tagavad autonoomse toite sõltumata välistest šokkidest.”
Kui lükata elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuete määruse rakendamine ülehomse varna, kipub sotsiaalministeerium näima pigem käega lööjana või hea õnne peale lootjana, nendib Holm enda postituses.
“Valitsuses on nii mõnelgi liikmel kombeks rääkida talupojatarkusest. Tänapäeval on käibel mitut sorti tarkust ja mitte alati pole talupoja oma see kõige parem. Üht teadsid aga talupojad täpselt: olulist edasi lükata ei saa,” lõpetab Holm enda postituse.
