Rail Baltic Estonia (RBE) juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi hinnangul on Muuga kaubaterminal Rail Balticu kaubaveo kontekstis projekti üks olulisemaid objekte, mille väljaarendamine tõstab nii raudtee kui Muuga sadama konkurentsivõimet.
Möödunud nädalal kuulutas Rail Baltic Estonia välja hanke Muuga multimodaalse kaubaterminali projekteerimiseks. Muuga terminalist saab Rail Balticu ainus sadamaga ühendatud kaubaterminal, teatas RBE.
Grünbergi sõnul saaks Muuga kaubaterminali operatiivselt ümber laadida kaupa meretranspordilt ja maanteetranspordilt erineva laiusega raudteetranspordile ja vastupidi.
“See on ka eelduseks, mis võimaldab viia kaubaveo sujuvamalt maanteedelt raudteele, seda eriti just kesk-pikal distantsil Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel,” lisas ta pressiteate vahendusel-
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul annab Muuga sadama tänane võimekus koos tulevase multimodaalse terminaliga võimaluse kujundada välja terviklik transpordisõlm, mis looks täiesti uuena põhja-lõuna suunalise kaubakoridori, aga avab ka võimalusi ida- ja Aasia-suunal.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee lisas pressiteates, et Muuga multimodaalse kaubaterminali lisandumine võimaldab konteinerites ja treileritel liikuvate kaubavoogude transportimist mööda raudteed otse Lääne-Euroopa sihtkohtadeni ilma ümberlaadimiseta Leedu-Poola piiril.
RBE teatel on Civitta Eesti AS ja Deutsche Bahn Engineering & Consulting uurinud Muugast lähtuva kaubavahetuse potentsiaali. Tehnilisi lahendusi on aidanud täiustada Reaalprojekt OÜ.
Käesoleva aasta alguses valmis Ramboll Deutschland koostatud Muuga sadama võimalik opereerimise plaan, kus muuhulgas analüüsiti erinevaid alternatiive multimodaalse kaubaterminali ja taristu rajamiseks Muuga sadamasse.
Projektiga kavandatakse mere ja olemasolevate 1520-millimeetriste jaamateede vahele täiendavalt kuni 14 Rail Baltica jaamateed, lisaks luuakse ühendus sadama lääne suunal, mis annab piirkonna ettevõtetele võimaluse vedada oma kaupu mööda Rail Balticu raudteed.
Osaliselt on planeeritud ka olemasoleva 1520 millimeetri laiuse raudtee ümber tõstmised, et tekitada terviklikkus lisanduva Rail Balticu raudteedega. Täna on Muuga sadamas pea kolmkümmend terminalide operaatorit, keda kavandatavad lahendused suuremal või vähemal määral puudutavad.
Muuga kaubaterminali projekteerija ülesandeks saab muuhulgas olema nii kaubajaama, terminalide ühendusteedega kui nendega vahetult seotud taristu – raudteetunneli, kontaktvõrgu, liiklusjuhtimissüsteemide ning juhtimiskeskuse ja veeremi hooldusdepoo – projekteerimine, mis annab paindlikuse teostada jaamas kaubaveeremi hooldustöid.
Ühtlasi peab projekteerija leidma lahenduse lähipiirkonna objektidele, näiteks Maardu tee sõlmele, mida Rail Balticu läbib ning kavandama lammutamisele mineva Põhjaranna tee maanteeviadukti asemele 1+1 lahenduse eeldusega, et tulevikus oleks seda võimalik laiendada 2+1 või 2+2 sõiduradadega lahenduseks.
Hinnanguliselt hakkab RBE teatel Rail Balticu valmimise järgsetel aastatel Muuga multimodaalset kaubaterminali läbima 4-5 miljonit tonni kaupu aastas. 2018. aastal valminud Civitta Eesti AS ja Deutsche Bahn Engineering & Consulting GmbH läbiviidud analüüs näitab, et 20 aastaga võivad need mahud kahekordistuda.
Projekti kaasrahastatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti (INEA) transpordi meetme rahastuslepe (CEF 1) vahenditest.
Eesti nelja aasta riigieelarve strateegia (RES) kohaselt jätkatakse Muuga multimodaalse terminali detailplaneeringu ning projekteerimistöödega 2021. aastani. Tööde maksumus on ligikaudu 1,2 miljonit eurot.
 juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi hinnangul on Muuga kaubaterminal Rail Balticu kaubaveo kontekstis projekti üks olulisemaid objekte, mille väljaarendamine tõstab nii raudtee kui Muuga sadama konkurentsivõimet.){kind=link}