Swedbank prognoosib Eesti majandus languseks sel aastal 7 protsenti

Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel aastal 7 protsenti, samas järgmisel aastal ootab pank 5-protsendilist majanduskasvu.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis pressiteates, et koroonakriis näib olevat sügavam ning selle kestvus pikem kui pank kaks kuud tagasi tehtud prognoosi põhistsenaariumis hindas, samas on positiivne viirusesse nakatunute ja surnute arvu langus USA-s ja Euroopas, mistõttu on mitmed riigid alustanud piirangute leevendamist.

“Tõenäoliselt oleme kriisi madalaima punkti läbinud, kuid selle tagajärjed majanduses ootavad alles ees – mitmed pankrotiavaldused ja koondamised on veel tulemas, töötus on oma tippu alles saavutamas ning tarneahelate häired tööstuses jätkuvad,” nentis Mertsina, lisades, et koroonaviiruse uus puhang tähendaks veelgi süngemat väljavaadet.

Tema hinnangul ei tule Balti riikide majanduslangus sel korral ülejäänud Euroopaga võrreldes sügavam. “Selleks on mitmeid põhjuseid – ühelt poolt on Balti riikide majandused olnud paremas tasakaalus võrreldes eelmise finantskriisi algusega, teiselt poolt ollakse vähem kui Lõuna-Euroopa riigid sõltuvad turismisektorist, mida praegune kriis on tabanud kõige valusamalt,” selgitas Mertsina.

Lisaks on Balti riikidel Mertsina hinnangul õnnestunud vältida kõige negatiivsemat pandeemia stsenaariumit, kuna viirus saadi kiiresti kontrolli alla ning samas olid piirangud leebemad ja lühemad. Ta leiab, et Eesti sisenes koroonaviiruse šokist saadud kriisi küll aeglustuva majanduskasvuga, kuid võrdlemisi heas makromajanduslikus tasakaalus majanduse ja tugeva finantssektoriga.

Samas riiklikud meetmed küll pehmendavad kriisi lööki majandusele, kuid ei hoia ära selle tugevat langust. Teisalt on majanduse toetamise hinnaks ka järsult suurenev riigieelarve puudujääk, mille tasakaalu viimine eesolevatel lähiaastatel hakkab piirama valitsemissektori muid kulutusi.

Mertsina hinnangul võib Eesti eksport sel aastal Eesti suuremate kaubanduspartnerite SKP ja koos sellega nõudluse languse tõttu väheneda ligi kümnendiku võrra. “Tööstus- ja teenuste sektori ootused nõudluse ning tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamise kohta on langenud allapoole möödunud kriisi taset,” sõnas Mertsina. Samuti näitab eriolukorra ajal kaardimaksete käibe vähenemine tema sõnul eratarbimise tugevat langust.

Seejuures suurima löögi on saanud turismisektor ning kunsti ja meelelahutuse tegevusala. “Riikide välispiire avatakse järk-järgult, kuid erinevad piirangud ja ebakindlus on vähendanud inimeste võimalusi ja soovi välismaale reisida. Samal ajal peaks sise- ja lähiriikide turism, alternatiivide vähenemise tõttu, suurenema,” prognoosis Mertsina. See aga kompenseerib tema hinnangul vaid osaliselt turismisektori languse.

Olukorras, kus ettevõtete ja eraisikute halvenenud kindlustunne hoiab investeeringuid tagasi, on Mertsina vaates nüüd riigil aeg oma tellimustega hakata majanduskasvu rohkem toetama. “Meie prognoosi järgi riigi panus sel aastal veel koguinvesteeringute langust ära ei hoia. Küll aga hakkab riiklike tellimuste mõju avalduma rohkem järgmisel aastal, kui loodetavasti alustatakse mitmete suuremate taristuehitustega,” lisas ta.

Majandustegevuse pidurdumine ja ettevõtete käivete langus on suurendanud järsult ka töötute arvu, kuid seda pidurdab analüütiku hinnangul oluliselt töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis. “Ilma selleta oleks töötute arv oluliselt suurem ning oleks ka suurem negatiivne mõju majandustegevusele,” märkis Mertsina.

Ta lisas, et tööturg reageerib majandustegevuse muutustele mõningase viiteajaga, samas Eesti ettevõtted ja tööturg on tema vaates võrdlemisi paindlikud ning majandusolukorra paranemisele peaksid need kiiresti reageerima. “Meie prognoosi järgi tõuseb selle aasta keskmine töötusemäär 9,5 protsendini. Järgmisel aastal väheneb töötus 7,7 protsendini.”

Ka palgakasv pidurdub sel aastal, kuna nõudluse vähenemine ning käibelangus sunnib paljusid ettevõtteid töötajatel palku kärpima või neid külmutama. “Nii pidurdub keskmine palgakasv sel aastal järsult vaid 0,5 protsendini aastases võrdluses,” prognoosis Mertsina.

Samas vähenenud nõudlus, madal naftahind ning aktsiisimäärade langetamine viivad aga hinnakasvu Mertsina prognoosi järgi vaid 0,4 protsendini. “Seega jääb hinnakasvuga korrigeeritud netopalk sel aastal eelmise aasta tasemele,” lisas ta.

Tarbimise järsk langus, samal ajal kui töötute arv ei ole veel väga kõrgeks tõusnud, on jätnud inimestele ka rohkem sääste – eraisikute hoiuste portfelli kasv eriolukorra ajal tõusule.

“Seega on töötavatel inimestel suurenenud puhver raskema majandusolukorraga toimetulekuks. Tuleks aga arvestada, et töötusemäära suurenemine, samal ajal kui palkasid vähendatakse, võib hakata sääste vähendama ning see pidurdab tarbimise taastumist,” märkis Mertsina.

Selle aasta majanduslanguse põhi peaks Mertsina sõnul jääma teise kvartalisse, kuid SKP väheneb aastases võrdluses veel mitu eesolevat kvartalit.

“Kui eriolukorra ajal kehtestatud piirangute leevendamine annab sisenõudlusest sõltuvatele teenustele taas positiivse tõuke, siis järsult nõrgenenud välisnõudlus jääb pikemalt piirama meie ekspordivõimalusi, samas ei ole oodata ka turismisektori kiiret taastumist,” selgitas Mertsina.

Samuti võib tema sõnul suur osa plaanitud ehitustöödest jääda ootama majandusolukorra paranemist ja sisenõudluse taastumist. “Esialgse arvestuse järgi peaks Eesti SKP taastuma ehk püsivhindades ületama eelmise aasta viimase kvartali taseme 2023. aasta esimesel poolel,” prognoosis ta.