Köögimööbel vajab mõjulepääsemiseks tausta.

See on köögi tagasein – alumiste ja ülemiste kappide vaheline seinaosa tööpinna taga.

Ei ole kahtlust, et köögi välimust ja üldmuljet mõjutab see märgatavalt. Peale kujundusliku tähenduse on kõnealusel osal ka oluline funktsionaalne eripära – see on nimelt köögi enim määrduv pind. Rasva- ja veepritsmete kahjustused on tinginud vajaduse leida lahendusi, mis kergendaksid perenaise elu ning aitaksid võimalikult kaua säilitada köögi värsket välimust. Valik sõltub sellest, millist tulemust saavutada tahetakse.

Nii nagu iga ese, vajab ka köögimööbel mõjulepääsemiseks tausta. Köögimööbli taustana toimib kogu sein. Kappidevaheline seinaosa võib olla üks osa tervikust või kujunduslikult täiesti eraldiseisev element.

Toon ühe näite oma praktika algusaastatest. Elevandiluukarva seintega kööki sai tellitud üsna kallis klassikaline tammest köögimööbel, mille tagaseina kattis liivatooni keraamiline plaat. Justkui maitsekas valik, aga tulemus oli tõeliselt ilmetu. Kallis tammemööbel mõjus igava ning kuidagi odavana. Asja parandamiseks sai köögimööbli tagune, värvitud seinaosa kaetud tumesinise tapeediga. Tulemus üllatas – tammepuit sai tagasi oma väärikuse, puidu toon hakkas elama.

Moodsad köögid on muutunud oma mööblilahenduselt väga minimalistlikeks.

Ei nipitata eri kõrguses kappidega, suhteliselt vähe on lahtist riiulipinda. Kaks lihtsat horisontaalset kapirida tõstavad oluliselt tagaseina kujunduslikku kaalu. Enne, kui otsustada, millist materjali tagaseinas kasutada, tuleks sõnastada kujunduslik eesmärk. Kas köögi tervikpilt vajab midagi lisaks või on oht kirjuks muutuda? Kas sellest seinaosast peaks saama särav pilgupüüdja? Kas hele mööbel vajab kontrastiks toetavat tumedust? Kindlasti on seinal ka stiilimääratleja roll.

Köök võib erineva tagaseinaga saada kas modernse või klassikalise näo, jahedama või soojema ilme. Lähtuma peaks kodu kujundusest tervikuna; köök on osa sellest tervikust.

Kuidagi ei sobi modernse köögi tagaseina klassikalised köögiviljadega dekoorplaadid.

Kui eesmärk on kappidevahelist seinaosa mitte eraldi välja tõsta, siis on kaks lahendust: kas viimistleda kogu köögi sein ühtemoodi või kasutada tagaseinas mõnda teist, samas värvitoonis materjali. Ühe tooni piires toimuv materjalivahetus mõjub elegantselt ning lubab mõjule pääseda eelkõige köögimööblil. Soovitav on see eriti juhul, kui mööblilahendus on suhteliselt kirju, või rahutu rütmiga.

Suure seinapinna tooni valides oleks kaval lähtuda tagaseina materjali värvitoonist, sest näiteks keraamiliste plaatide värvivalik on palju piiratum kui seinavärvide toonivalik. Püüdes juba värvitud seina juurde võimalikult sarnast värvi plaate leida, võib tõeliselt hätta jääda – raskem, kui erinevaid värve omavahel sobitada, on panna kokku kõlama näiteks kahte erinevat tooni sinist.

Õnnestunud tulemust saavutada ei ole kerge – niiöelda sinine plaat võib nüansseeruda kord roheka kord lillakamana ega pruugi haakuda seina sinise tooniga.

Peale värvitooni on oluline heleduse/tumeduse kontrast.

Vastupidiselt tumedale taustale, mis heledat mööblit jõuliselt eksponeerib, aitab hele sein samal köögimööblil diskreetselt märkamatuks jääda. Avatud elutoas võibki see olla taotlus. Et üldmulje tuim ja igav ei jääks, saab valida veidi tumedama tööpinna. Tumedusastmest sõltub tulemuse kontrastsus, visuaalseks liigendamiseks ei pea kontrast alati väga suur olema.

Suurem heleduse/tumeduse kontrast on kindlasti silmatorkavam ja efektsem.
Millised on materjalid, mida sobib kasutada sellel tihedat puhastamist nõudval pinnal? Erinevaid võimalusi polegi nii vähe: värv, keraamilised plaadid, laminaat, graniit, puit, roostevaba plekk, alumiinium ja klaas. Huvitava tausta võivad anda puhas betoon, värvikihtidest puhastatud vanadest tellistest sein, paekivimüür, vana palksein jne. Selliste juba iseenesest põnevate seinte puhul enamasti ei sobigi tagaseina mingit teist materjali lisada.

Kasutades tööpindade vahetus läheduses looduslikke kive – ja üldse poorseid materjale – on soovitav neid millegagi töödelda. See hõlbustab nende puhastamist ning aitab vältida mustuse sööbimist materjali. Puidule sobib kaitseks õli, saunasoojaks kutsutud kaitsevahend või veekindel lakk. Kivipindade jaoks on olemas erinevaid vahendeid (vahad, klinkri õlid), mis täidavad looduslikule materjalile omased poorid ning heal juhul ei muuda selle looduslikku värvitooni.

Meelega jäid loetelust välja tapeet ja PVC. Tapeet, isegi kui see on pestav, ei ole materjal, mis rohket puhastamist nõudvas kohas kaua oma hea välimuse säilitaks. Küll aga võib tapeeti edukalt ülejäänud seinal kasutada. Suhteliselt odavat materjali, PVC-d, ei soovitaks kasutada pigem selle vähepakkuva väljanägemise tõttu. PVC-le võiks eelistada värvitud seina.

Värvitud sein ongi kõige lihtsam ja odavam võimalus.

Peab tunnistama, et funktsionaalses mõttes pole see siiski ideaalne lahendus. Mustus kipub pikapeale värvi sisse imbuma ning tihedal puhastamisel kaotab värvitud pind oma välimuse kõige kiiremini. Värvi on samas üsna kerge värskendada, kuigi paljud ei pea seda just eriti mugavaks lahenduseks. Kujunduslikus mõttes on värvil suur mängumaa – erinevaid toone on tõesti palju. Üleni värvitud sein köögi taustaks annab ilusa selge lahenduse – kas siis kontrastse või rahuliku, see sõltub juba maitsest.

Kõige levinum köögimööbli tagaseina kattematerjal on keraamiline plaat. Kindlasti tingib seda ka lai hinnaskaala – võimalusi on igale rahakotile. Keraamiline plaat on kergesti paigaldatav ning hõlpsasti hooldatav. Valida on väga paljude erinevate mõõtude, värvitoonide, läikeastmete ja faktuuride vahel. Plaate võib paigaldada otse, diagonaalis, mustrina – mängumaa on lõputu. Plaaditud pinna võib kujundada köögi (köögimööbli) peamiseks kujunduslikuks aktsendiks.

Dekooride ja mustritega ei tohiks siiski üle pakkuda.

Ei maksa unustada, et tavaliselt on köögi tööpinnal igasuguseid esemeid, rääkimata furnituurist (reelingud, paberihoidjad jms) – liiga kirju üldpilt tekitab mulje segadusest. Lihtsat ühtlast pinda ei tasu peljata, furnituurid ning esemed tööpinnal liigendavad seda piisavalt. Rahulikum lahendus on eriti soovitav avatud köögi puhul, mis võiks üldmuljelt olla vähem köögilik. Mida suuremad keraamilised plaadid, seda rahulikum pind. Ühtlase, kuid põneva sisemise struktuuriga pinna annavad ka väga väikese mõõduga plaadid.

Keraamiliste plaatidega tekitatud jaotust on võimalik vuugiga rõhutada või mahendada valides kontrastse või võimalikult plaadi tooniga sarnase täitesegu. Vuukide puhastamise peale mõeldes ei soovitaks kasutada säravvalget täidet. Leidub heledaid murtud tooniga segusid, mis nii kergesti määrdumist välja ei näita. Vahede määrdumist aitab vältida plaatimise järgselt peale kantav vuugilakk. Arvestama peab seda, et lakk muudab vuugi tooni tumedamaks.
Tihti ei teata, et tagaseina plaatimine tuleks ette võtta alles pärast köögimööbli paigaldamist. See annab võimaluse ära petta väiksemad seina- ja põrandakõverused, mis mööbli paigaldamisel võivad ilmsiks tulla.

Keraamilist plaati on alati lihtsam lõigata kui köögikappe! Ebamugavaks teeb protsessi see, et tagaseina elektripistikuid ja furnituuri saab installeerida alles pärast keraamilist plaati. Kujunduslikus plaanis on vahel isegi lihtsam keraamiline plaat alles siis välja valida, kui köök on juba muus osas paigas ning üldmulje paremini näha. Pikema tööpinna tagune sein ei pruugi olla kogu ulatuses kaetud keraamilise plaadiga. Kõige rohkem vajab kaitset pliidi ja valamu tagune sein. Mida vähem keraamilist plaati, seda toalikum jääb üldmulje.

Graniiti kasutatakse tagaseinas nii klassikalise kui ka modernse stiiliga köökides. Hinnalt üsna kallis, annab graniit kogu köögile luksuslikuma ilme. Ehe väärikas materjal sobib kokku kas omasuguse või mõne teise loodusliku materjali, näiteks puiduga. Värvivalikult leidub graniiti mustast valgeni, liivakarva, erinevaid pruune ja punakaid, rohelist.
Puit on teine ehe materjal, mis üsna kõrge hinna tõttu mõnikord laminaadiga asendatakse.

Kõige riskantsem on omavahel kokku sobitada naturaalset puitu ja seda imiteerivat laminaatpinda.

Naturaalne puit mõjub alati sõbraliku ning soojana. Köögikujunduses kasutatavat puitu tuleb kindlasti töödelda (õlitada, lakkida), et pritsmed seda ei rikuks. Tagaseinas saab kasutada nii kallimat liimpuitu kui ka suhteliselt soodsama hinnaklassiga spoonitud pinda. Erinevatel puiduliikidel on erinev toon ning süümuster. Lisavõimalusi annavad erineva tooniga peitsid või õlid, valik ei ole sugugi väike.

Lihtne ja vähem nuputamist vajav lahendus on korrata tagaseinas töötasapinna materjali. Selleks sobib nii laminaat, graniit kui ka puit. Köögi üldpildi mõttes annab see rahuliku tulemuse. Heleda köögimööbli puhul oleks liigendavaks elemendiks tumedam pind ja vastupidi. Ka selle lahenduse lihtsuse juures on erinevate pindade valik väga lai – mitmekesine graniidivalik, erinevad puiduliigid, millele lisandub peitside ning tooniga õlide sortiment. Laminaatpindade valik on veel rikkalikum ning hind sõbralikum.

Graniidi luksuslikku välimust odava laminaadiga siiski ei saavuta. Viimase kasuks räägib aga praktiline külg – see on väga kergesti hooldatav, perenaisesõbralik materjal. Suurepärase tulemuse annavad metalsed laminaadid, mis välimuselt sarnanevad alumiiniumi või roostevaba plekiga, kuid hooldusmugavuselt ületavad neid.

Roostevabad pinnad tagaseinas on moodsates köökides väga levinud.

Need haakuvad hästi roostevaba köögitehnikaga, mida kasutatakse palju. Varem ainult tööstuslikes ja ühiskondlike asutuste köökides kasutatud materjal on nüüdseks ammu kodudesse jõudnud. Roostevaba pind on hügieeniline, kuid eeldab samas väga usinat hoolitsejat. Halastamatult näitavad sellel ennast veeplekid ja näpujäljed.

Kaunid pinnad ajakirjades ning näidissalongides on ahvatlevad, kuid koduses elus samasugust tulemust saavutada pole nii lihtne. Roostevaba pinda kasutatakse aga ka lakituna, mis sellisena näitab plekke märgatavalt vähem. Saadaval on mitmesuguseid vahendeid, et kergendada läikiva pinna hooldamist. Vaeva vähendab ka lahendus, kus dekoratiivne roostevaba pind katab ainult mingit osa seinast. Näiteks kõige suurema koormusega seinaosa – õhupuhastaja (pliidikummi) all pliidi taga.

Roostevaba on edukalt kombineeritav mõne teise materjaliga.

Näiteks puiduga või keraamiliste plaatidega. Seejuures võiks vähemast roostevabast pinnast tekitada kujundusliku elemendi. Kuna enamasti on köögi kõige efektsemaks elemendiks pliidikumm, siis selle esiletõstmine roostevaba pinnaga on igati õigustatud.

Stiililt sarnase tulemuse annavad alumiiniumist pinnad.

Seda asendavad edukalt erineva tumedusastmega alumiinium-laminaadid. Kujunduslikus mõttes neil vahet pole, hoolduse osas on laminaat aga kindlasti vastupidavam. Alumiiniumi hele metalne pind ei lase välja paista näpujälgedel, on pehme käsnaga kergesti puhastatav ning kardab vaid kriimustusi. Alumiinium on kujunduslikult veidi pretensioonikam materjal kui roostevaba plekk, kuna ei sobi valutult iga teise materjaliga. Välimuselt mõjub see väga kerge ja õhulisena; alumiiniumist sokkel tõstab köögimööbli justkui põrandast lahti. Stiililt on see kindlasti modernse köögi materjal, mistõttu klassikalisse kööki vaevalt et sobib.

Viimasel ajal on alumiinium rohkesti pooldajaid juurde võitnud ning juba mitu aastat pole mingit raskust ka alumiiniumist köögitehnika, furnituuri ja käepidemete leidmisega.

Kergelt puhastatava materjalina võib köögi tagapinna katteks olla ka klaas.

Elegantselt mõjuvad erinevad mattklaasid (piimklaas, opaalklaas jms), mida armastatakse kasutada ka köögikappide klaasiga ustel. Tulemust mõjutab loomulikult see, millist tooni sein on klaasi taga. Vähem teatakse armeeritud klaasi, mille ruuduline traadistruktuur omamoodi põneva tulemuse võib anda. Klaasi eriliigina on köögi tagaseinas kasutatud ka peeglit.

Kindlasti pole see perenaisesõbralik valik – peegelpind nõuab pidevat hoolt, et vähegi esteetiline välja näha. Kujunduslikult ei tundu selline valik samuti eriti veenev. Peegeldades esemeid ja ruumi, tekitab see pigem segaduse ning ruumiliselt eksitava mulje. Kirkast peeglist diskreetsemana mõjub hall või pronksitooni peegel.

Nagu näha, pakub köögi tagasein piisavalt palju valikuvõimalusi ning kujunduslikke väljakutseid. Toredat leidmisrõõmu!

Artikli autor: Sirje Kadalipp (Allikas: Eramu & Korter)