Euroopa Liidu juhid arutasid laupäeval uusi ettepanekuid koroonaviiruse järgsele majanduse taaskäivitamiskavale, et ületada erakorralise Euroopa Ülemkogu teisel päeval peamiselt Hollandi ja Austria vastuseis.
Ülemkogu eesistuja Charles Michel pani ette uue kava, kui tema esialgne 750 miljardi euro kava oli põrkunud nn. säästlike riikide vastuseisule.
Hollandi peaminister Mark Rutte rõhutas, et viimane sõna Euroopa Liidu raha kasutamisel näiteks Hispaania või Itaalia rahvuslikeks taasteplaanideks peab jääma liikmesriikidele, kes vastava kava heaks kiidavad.
Rutte nõudmistele vastu tulles sisaldab Micheli uus kava nn. superhädapidurit, mis annab igale riigile kolmepäevase akna ka teiste riikide kulukavade läbivaatamiseks.
Analüütikud on aga hoiatanud, et see viib vetostamisõiguseni ning on kahtlane, kas Hispaania ja Itaalia sellega nõustuvad. Allikate kinnitusel ei ole säästlikud riigid rahul ka laiema paketiga ning sooviksid näha rohkem kärpeid.
“Lõpuks on see ju pakett ja seal on veel palju muid küsimusi lahendada, kuid Micheli ettepanek otsustamise asjus on tõsine samm õiges suunas. Palju teemasid jääb üles ning kas me jõuame need läbi võtta, on järgmise 24 tunni küsimus,” ütles Hollandi diplomaat.
Rutte väitis, et Euroopa Liidu järelevalve on vajalik, sest see sunnib riike oma tööturgusid reformima.
Enne 27 riigijuhi kõneluste taasalustamist pidas Michel uue ettepaneku testimiseks ümarlaua Rutte, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ning Itaalia ja Hispaania peaministri osavõtul.
Kogu toetusfondi maht oleks endiselt 750 miljardit eurot, kuid toetuste osakaal väheneks pisut ning laenude osakaal kasvaks. Toetusi oleks algselt pakutud 500 miljardi asemel 450 miljardi eest ning laenudena jagataks 250 miljardi euro asemel 300 miljardit.
Ühe mittesäästliku riigi diplomaat ütles: “Mida Holland tahab, on õiguslikult võimatu ning poliitiliselt raske alla neelata.”
Kui Rutte hakkas toetustele üksmeelset heakskiitu nõudva karmi joonega üksi jääma, sekkus Austria. Kantsler Sebastian Kurzi arvates peaks taaskäivitamisfond üldse väiksem olema.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki koos veel mitme Ida-Euroopa riigijuhiga ei taha näha taaskäivitamisfondi sidumist rohelise poliitika ning õigusriigi põhimõtte järgimisega. Ruttet ja tema liitlasi märgistas ta kui “armetuid”.
Morawiecki hoiatas, et “suure tõenäosusega” ei jõuta ka pühapäeval kokkuleppele. Ta kinnitas Poola ajakirjandusele valimisolekut juulis uuesti kohtuda, kui peaks vaja minema kõneluste järgmist vooru. Samuti ei välistanud ta, et kõnelused võivad kesta mitu kuud.
Küll aga toetas säästlikke riike Bulgaaria peaminister Bojko Borisov, kelle arvates on “väga loomulik”, kui rohkem panustavad riigid soovivad näha, et raha kasutatakse efektiivselt.
Taastepakett lisandub Euroopa Liidu seitsme aasta eelarvekavale, mille väärtus ulatub triljoni euroni. Ka selle peavad riigijuhid eelolevatel nädalatel või kuudel heaks kiitma.
