Astronoomiahuvilised kogunesid iga aastasele kokkutulekule, mis toimub alati samal ajal vaatlemaks üheskoos Swift-Tuttle komeedist pärinevaid meteoriide, mida Perseuse tähtkuju järgi perseiidideks nimetatakse.
Tavaliselt neid ka loendatakse ja määratakse silma järgi suurus ning kordinaadid, sel aastal aga oli kohalikud olud õige pilvised ning vaid ühel õhtul õnnestuski taevast vaadelda ning perseiidide oli pigem vähe näha.
Nagu ikka, pandi ka teleskoobidki püsti. Astronoom Taavi Tuvikese teleskoobist nägid soovijad kaksik- tähti, mida teine astronoom, Jaan Pelt on nimetanud „südametuksetähtedeks“.
Lisaks tähistaeva peilimisele said osalejad pea viie laagripäeva jooksul osaleda loengutel, mida pidasid oma-ala asjatundjad, kel töökohad enamasti Tõravere observatooriumis. Sel korral pandi üles ka AHHAA täispuhutav planetaarium Starlab.
Kolmapäeva õhtul viis Taavi läbi koolituse, kust soovijaid said väärtuslikke näpunäiteid, mida silmas pidada, kui teleskoobi soetamiseks läheb. Parim valik algajale oleks siis 8 sm läätsteleskoop.
Kui kellelgi osalejatest oli Jänedale saabudes kahtlusi ameeriklaste omaaegses Kuule maandumises, siis kinoõhtul ühiselt ära vaadatud „Apollo 11“ hajutas needki.
Neljapäeval oli võimalus Jäneda mõisa ja muusikalise tähetorni külastamiseks. Urmas Sisask kandis klaveril ette oma teosed: „Andromeda“, „Kalade kompass“ ja Magaljaeši udukogu“. Kordumatu elamus kohalviibijate jaoks. Kohalik giid Georg Särekanno rääkis Jäneda mõisa ajaloost. Enne lõunat jõuti veel vaadata ka Nils Austa omavalmistatud raketi üleslennutamist ja ka edukat maandumist.
Õhtupoolikulikul toimus Laurits Leedjärve loeng „Asteroidid – sõbrad või vaenlased. Sealt sai iga osaleja teada, et meil on üks täht, päike, mille ümber tiirutab 8 planeeti, 5 kääbusplaneeti, 525 kaaslast, 795 000 asteroidi, 4100 komeeti ja miljoneid muid asteroide.
Asteroidile võime võlgneda tänu oma eksistentsile ja üldse elule Maal, nende läbi võime sellest paraku ka ilma jääda. Selgus ka, et üpris hiljuti, 24.juulil lendas meist 70 000 km kauguselt mööda mööda ca 100 meetrine asteroid, mis avastati Catalina Sky Survey teleskoobi poolt vaid mõni tund varem.
Edasi tuli Anna Areti ettekanne, teemaks evolutsioneerunud, st peajadast lahkunud massiivsed tähed. Säärased tähed jagunevad laias laastus punasteks ülihiidudeks, kollasteks hüperhiidudeks ja sinisteks ülihiidudeks. Ülihiiud on värvimuutvad, vastavalt põlemisastmele kord punased, siis taas sinised. Punane ülihiid on näiteks Betelgeuse Orioni tähtkujus. Siin aga kollane hüperhiid, nn praemunatäht.
Reedel hommikul toimus astro-orienteerumine, heinamaale olid laiali laotatud pildid, nendel asuvad objektid tuli Jäneda külalistemaja rõdul asuva teleskoobi abil tuvastada. Parimad said ka auhinnad. Alumise korruse koridoris toimus sama-aegselt planetaariumietendus.
Peale lõunat rääkis Elmo Tempel universumist astronoomi pilgu läbi. Jutuks tulid tuntumad eesti astronoomid- Struve, Öpik, Einasto ning Gaia teleskoop, mis meie võimalusi universumi näha ja uurida on tublisti suurendanud. Näha võis pilte kõikvõimaliku kujuga galaktikatest. Üks näiteks näeb inimsilma jaoks välja kui küsimärk. Selgeks, kui nii võib öelda sai ka universumi koostis: tumeenergiat 68%, tumeainet 26,8% ja ainet, mida me näeme ja mille koostist tunneme, kõigest 4,9%.
Antti Tamme ettekanne kandis nime „Universumi kaardistamine“. Juttu tuli muuhulgas Tõravere astronoomide koostööst Hispaania linna Terueli observatooriumi ja astronoomidega.
Sven-Erik Enno rääkis meteoorivooludest milliseid meteoore veel üle taeva lendama on oodata: 6-10 oktoobrini drakoniide; 2 oktoobrist – 7 novembrini orioniide. Leoniide on lootust näha 19 novembri paiku; geminiide 14detsembril; ursuiide 17-26 detsembril.; kvadrantiide aga 28 detsembrist 12 jaanuarini.
Õhtul toimus kontsert „Põhja polaartaevas“, Urmas Sisaski tähtedest ja nende kohta käivatest legendisest inspireeritud muusikateoseid esitas klaveril Lauri Väinmaa.
Laupäevahommikul toimus päikesevaatlus, sest üle hulga aja oli see selge taeva tõttu võimalik. Plekke päikesel sel korral näha pole, seega ka magnettorme polnud mõtet hetkel oodata. Matk Jäneda linnamäele toimus Urmas Sisaski eestvedamisel. Matkajuht rääkis, et arheoloogilisi kaevamisi pole koha peal seni veel teostatud, kuigi põhjust võiks olla ja viib koha peal läbi meeleoluka rituaalse tantsu kasutades ka muusikalisi instrumente.
Margus Saal rääkis Musta augu pildistamisest ja sellest, et Einstein lubas Musta augu olemasolu juba aastal 1915, pilt sellest saadi aga alles tänavu aprillis. Asub see Messier 87 galaktikas, mis omakorda asub galaktikapilves Virgo A. Maalt on sinna 50 miljonit valgusaastat. Must auk näeb graafiliselt kujutatuna välja lehtrikujuline, sinna juurde käib jutt sündmuste horisondist, singulaarsusest ja veel paljust muust. Mida enam objekte Mustal augul õnnestub alla neelata seda suuremaks ta kasvab. Sealt, kus asub „sündmuste horisont“ ei pääse enam miski välja.
Üllar Kivila rääkis Apollo programmist, Rauno Gordon TTÜ aga satelliitidest. Satelliidiga nimega „Koit“, mis saadeti teele Venemaalt, pole seni kahjuks õnnestunud ühendust saada. Novembris aga lennutatakse üles uus, nimega „Hämarik.“ Loodame, et sellega läheb paremini.
Energia avastuskeskuse tegemistest rääkis kohalik planetarist Rauno Pilvik.
Viimasel kokkutuleku õhtul vaadati Tšiilis päikesevarjutust vaatamas käinute videot ja kuulati muljeid.
Viimase, pühapäevahommikune ettekande tegi Mihkel Muru, rääkides Galaktikate pöörlemisest ja põnevast äpist: Spektroid. Mida sellega teha saab, võib igaüks ise järele vaadata.
Jäneda kokkutuleku ühe võimsa tegijana aga tasub mainida ka Kali järve, head ja ilusat ujumispaika.
“Me kõik oleme rentslis, mõned meist vaid vaatavad üles tähtede poole”,tuleb siinkohal Oscar Wilde meelde.
Astronoomia pole ilmselt kõigile, liiga kõrgel ja kaugel on meist tähed ja igapäevase eluga paistab neil liiga vähe pistmist olevat. Ometi, tahab pea igaüks meist teada, mis seal ümbritsevas maailmaruumis reaalsuses toimumas on.
Paljut me tänaseks päevaks juba teame, selles suhtes on meil vedanud võrreldes sajand ja rohkem tagasi elanutega. Inimesed on kosmoses tuvastanud tohutul hulgal objekte ja neile kõigile ka nimed suutnud välja nuputada.
Kel aga huvi on saab ise välja pakkuda oma nime ühele eksoplaneedile, mis on Eesti jaoks eraldatud ja tiirleb oma tähe ümber Ilvese tähtkujus. Link mis kohale viib on siin: http://jupiter.to.ee/eksoplaneet/ Väljavalitud nimi selgub 15. septembriks.
