Viimasel kahel nädalal on Euroopas koroonaviirusesse nakatumine kasvanud, Eesti ekspertide hinnangul on esialgu tegu üksikute suuremate nakkuskolletega, mitte viiruse teise lainega.
“Vara veel öelda, et kuskil oleks kriitiline seis, praegu on meil kaks riiki, kus on näha, et haigestumus kasvab ja kasvab ka surmade arv. Et need on siis Rumeenia ja Bulgaaria. Aga teistes riikides surmade arvus ei ole veel mingeid trende, positiivsuse määras ei ole ka mingeid kasvutrende, üpris stabiilne on praegu Euroopa ja ka testimise arvud kasvavad üle Euroopa,” rääkis terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.
Professor Irja Lutsari sõnul võib suurenenud haigusjuhtude taga olla asjaolu, et mitmes riigis oli koroona suhteliselt vähe levinud ja nüüd on haigus jõudnud piirkondadesse, mis ennist jäid sellest suuresti puutumata. Mitmes riigis nagu näiteks Leedus on haigestunud migranttöölised.
Lutsari sõnul saab koroonaviiruse teisest lainest rääkida Iisraelis ja Austraalias, aga Euroopas on tegu üksikute suuremate haiguspuhangutega.
“Ma arvan, et need riigid, kes nüüd näevad teist puhangut, üheks nende probleemiks oli, et nad liiga vara kehtestasid piirangud. Selleks ajaks, kui neid piiranguid vaja oli, oli elanikkond neist juba tüdinenud,” märkis ta.
Kuigi ka Eestis leidub neid, kelle arvates tuleks hakata uusi piiranguid kehtestama, siis Lutsar seda vajalikuks ei pea.
“Kui me kehtestame piiranguid praegu, kui meil õieti neid nakatunuid ei ole, selle aja peale, kui neid vaja läheb, on elanikkond tüdinud ja siis meie piirangud ei tööta,” sõnas ta.
Eestis levib haigus nooremate seas, üle 50-aastaseid on haigestunutest 16 protsenti.
