Eesti mägironija ja ekspeditsioonijuht ning Lumeleopardi aunimetusega pärjatud Tõivo Sarmet suri reedel enda 76. eluaastal pärast lühiajalist haiglaravil viibimist koroonadiagnoosiga.
1944. aastal Tallinnas sündinud Sarmet oli Eesti mägironimise valdkonna eestvedaja ja Eesti esimese Everesti-ekspeditsiooni juht. Sarmet oli ka mitmekordne Eesti meister matkamises ja jääronimises ning alates 1991. aastast ka Nõukogude Liidu meistersportlane. Ta sooritas üle 30 kaugmatka, millest ligi pooled olid kõrgeima raskusastmega. Polütehnilise instituudi lõpetanuna tegutses ta alates Eesti taasiseseisvumisest ehitusettevõtjana.
Tõivo Sarmet on tõusnud viie maailmajao kõrgeimatele tippudele, kahele 8000-meetrisele mäetipule ja endise Nõukogude Liidu neljale 7000-meetrisele mäetipule. Ta on üks kümnest eestlasest, kellele on omistatud alpinistide hulgas kõrgelt hinnatud Lumeleopardi aunimetus.
Sarmeti tuntuimaks saavutuseks kujunes Eesti oma Everesti-ekspeditsiooni korraldamine 2003. aastal, mille käigus tõusis Alar Sikk esimese eestlasena Džomolungma tippu ja heiskas seal Eesti lipu. Tähelepanu pälvisid ka tema korraldatud eestlaste esimesed ekspeditsioonid Lõuna-Ameerikasse ja Alaskale. Sarmeti juhtimisel tegid Eesti mägironijad algust rahvusvaheliselt aktsepteeritavate tõusudega kaheksatuhandelistele mäetippudele.
Tõivo Sarmet on koos Raivo Plumeriga kirjutanud mälestusteraamatu “Everesti päevik”. Tema ekspeditsioonidest on valminud kaks dokumentaalfilmi: “Cho Oyu”, mille autor on Riho Västrik, ja “Mount Everest”, 6. osa, autoriks Vahur Kersna.
Tõivo Sarmeti tuntumad õpilased on Raivo Plumer, Ivar Lai, Margus Proos, Heiki Erm, Tarmo Riga ja Alar Sikk. Ta on olnud Eesti Matkaliidu juhatuses ning Eesti Mägiekspeditsioonide Klubi asutaja ja juht.
Lahkunut jäävad leinama abikaasa ja kolm poega.
