Rootsi oleks pidanud tõrjuma koroonaepideemiat kohe algusest peale enamate meetmetega, tunnistas peaepidemioloog Anders Tegnell usutluses Rootsi raadiole.
“Kui me seisaksime nüüd sama haigusega silmitsi ja teaksime kõike seda, mida täna teame, otsustaksime arvatavasti teha asju, mis oleksid vahepealsed Rootsis rakendatud sammude ja muu maailma meetmete vahel,” ütles Rootsi koroonapoliitika käilakuju.
Tegnelli sõnul on siiski raske öelda, millised muu maailma meetmed olid tõhusad ja millised mitte, sest riigid rakendasid korraga palju eri piiranguid.
Ehk annab selgust piirangute järkjärguline tühistamine, oletas ta.
Rootsi erines epideemiasse suhtumises teistest Euroopa ja maailma riikidest selle poolest, et kogu riiki ei pandud lukku, vaid eeldati kodanike vastutustundlikku käitumist. Inimestel soovitati hoida üksteisest ohutusse kaugusse, aga koolid jätkasid tööd ning baarid ja restoranid jäid avatuks.
Keelati vaid enam kui 50 inimese kogunemised.
Rootsi meetodit on kritiseeritud nii naaberriikides kui mujal, sest surmajuhtumeid on teistest rohkem.
10,2 miljoni elanikuga Rootsis on viimastel andmetel koroonaviiruse tõttu surnud ligi 4468 inimest.
Johns Hopkinsi ülikooli andmetel on Taanis koroonaohvreid 580, Soomes 320 ja Norras 237.
Suhtes rahvaarvuga on Rootsi surmade poolest Euroopas esirinnas. Rootsis on 100 000 elaniku kohta 43,24 koroonasurma, Hispaanias ja Suurbritannias umbes 58 ja Itaalias 55.
Suure ohvrite arvuga USA-s aga 32 ja Brasiilias 14.
Surmajuhtumid on jäänud harvemaks, aga keskmiselt sureb ikka veel päevas 50 inimest.
Rootsi võime on kritiseeritud suutmatuse eest kaitsta eakaid viiruse eest, mille nad on ka omaks võtnud ja mille eest andeks palunud.
“Kas Rootsis on liiga paljud surnud enneaegselt?” küsis ajakirjanik.
“Jah, kahtlemata,” vastas Tegnell ja tunnistas, et suur suremus on pannud ta mõtlema, kas oleks võinud ka teisiti teha.
Endine Rootsi peaepidemioloog Annika Linde tunnistas eelmisel nädalal, et tagasivaatavalt usub ta, et varajased piirangud oleks elusid säästnud.
Poliitiline surve on sundinud valitsust kriisi juhtimist uurima.
Tegnelli soovitatud sammud ei suutnud sugugi Rootsi majandust säästa. Epideemia algusest saadik on tööta jäänud üle 76 000 inimese, töötus on tõusnud 7,9 protsendini ja arvatakse, et sellega see ei piirdu.
Rahandusminister Magdalena Andersson on öelnud, et suuresti ekspordist sõltuv majandus kahaneb 2020. aastal seitsme protsendi võrra ning ees ootab sügav majanduskriis.
