Peaminister Jüri Ratas kohtus kolmapäeval majanduse elavdamise ekspertkoguga, kes kiitis heaks valitsuse sammud majanduse päästmiseks.
Juunis valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ärijuhtidest, ekspertidest ja majandusteadlastest koosnev ekspertkogu pakkus augusti keskpaigaks välja strateegilisi eesmärke ja prioriteete, millest lähtuda kriisist väljumisel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Need on eeskätt töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine ning majanduse struktuurimuutuste kiirendamine innovatsiooni, digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse kaudu.
Kriisi seljatamist toetaksid ekspertide hinnangul stabiilne ettevõtluskeskkond ja avaliku sektori tõhustamine. Samuti soovitasid nad mitte kompenseerida kriisiolukorras vähenenud riigieelarve tulusid kärbetega, vaid võtta puudujääkide katteks laenu ning alles seejärel liikuda tagasi Euroopa Liidus (EL) kooskõlastatud riigieelarve reeglite suunas.
Oluliseks peeti inimeste ja kaupade vaba liikumise tagamist, kriitilise tähtsusega taristu ja teenuste säilitamist ning majandusmeetmete kujundamisel regionaalarengu vajadustega arvestamist.
“Suur osa pakutud meetmetest leidsid rakendust järgmise aasta riigieelarves ja nendega arvestatakse ka Euroopa Liidu vahendite planeerimisel,” ütles Ratas, kelle sõnul on riik kiirendanud investeeringuid, mis toetavad majanduse elavdamist.
“Nii kasvab järgmisel aastal valitsussektori investeeringute maht 28 protsendi võrra ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Mahukad investeeringud on planeeritud tervishoiu valdkonda, aga ka inimeste elutingimuste parandamisesse igas Eestimaa nurgas, sealhulgas hajaasustatud aladel, ja teedeehitusse,” tõi Ratas välja.
Ta märkis, et teaduse rahastamine kasvab järgmisel aastal 1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning toonitas, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuse mahu kasv, digitaalne areng ja rohepööre on investeeringute planeerimisel prioriteediks.
Ekspertide hinnangut mööda on ka oluline noorteadlaste järelkasv ja nende tööle suundumine lisaks akadeemilisele sektorile ka ettevõtlusesse ja avalikku sektorisse.
Kohtumisel arutati ka praegust olukorda, kus koroonaviiruse levik jätkuvalt kasvab. Peaminister tutvustas ekspertkogule vaktsineerimisega seotud tulevikuplaane ning rõhutas, et jätkuvalt on väga oluline püüelda tasakaalu poole, mis lubab vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust, ilma et majandus ja inimeste toimetulek liialt kannatada saaksid.
Arutelul osalejad tõdesid, et kuigi teadmatus on endiselt suur ja ühtset prognoosi vaktsiini mõju ulatuse kohta pole, peavad riik, ettevõtted ja ühiskond ette valmistuma selleks, kuidas pikemas perspektiivis jätkata võimalikult normaalset elu uutes oludes.
Rõhutati internetiühenduste ja paindlike ümberõppevõimaluste olulisust, kasutajasõbralike digilahenduste kasutuselevõtu vajadust haridussüsteemis, aga ka Eesti kui turismi sihtriigi usaldusväärsuse kasvatamist ning juba otsustatud meetmete kiire elluviimise vajadust.
Samuti leidsid osapooled, et valitsuse ja ekspertkogu koostöö kriisivastaste meetmete kallal peab jätkuma. Järgmine kohtumine on plaanis 2021. aasta veebruaris.
Ekspertkogu liikmed on Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo, Kadri Ukrainski, Enn Veskimägi ja Heiki Rits.
Ekspertkogu tööd juhib peaminister ja korraldab riigikantselei strateegiabüroo.
