Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorovi sõnul võiks riigi laenamise piiriks olla 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

“Küsimus on selles, milleks laenuraha kulutada. Kui arvestada sellega, et meil on väga tugev riigirahandus, siis on vara häirekella lüüa. Kindlasti tasub jälgida, et laenukoormus ei kasvaks üle pea. Võiksime panna piiriks 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Pikas perspektiivis SKT ikkagi kasvab, mis suurendab ka laenukoormust. Kontrollitult,” rääkis Jegorov. 

Ta märis, et kui riigi võlakoormus on madal, siis on Eesti rahaturul paremas olukorras kui niiöelda konkurentriigid. Kõrge laenukoormusega muutub ka laenuraha kalliks ning uute kriiside korral on probleeme lahendada märksa raskem.

Jegorovi sõnul oli juunikuu loomulikult negatiivsem eelarvega võrreldes, umbes 90 miljonit eurot jäi laekumata. “Lisaeelarvega võrreldes on läinud aga paremini, kui kartsime. Samas me ei tea, mida toob teine poolaasta. Praegu on epidemioloogide prognoosid hulga tähtsamad kui majanduse omad,” märkis Jegorov. 

“Valitsussektoris arvestame kolmeprotsendilise kukkumisega, mis tähendab sadu miljoneid eurosid. Maksudest alalaekusid enim käibemaks ja kütuseaktsiis. Teisest küljest halveneb tööjõu olukord. Haripunktis on meie töötuse tase ilmselt ligi 20 protsenti, aasta peale leeveneb 12 protsendini. Probleem tekib siis, kui töötukassa meetmed lõpevad. Hetkel moonutavad toetused tegelikku pilti,” lisas asekantsler. 

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi