Riigikohus otsustas, et ravimiseaduse järgi ei piisa apteegile tegevusloa andmisel ainult omandisuhete formaalsest kontrollist, vaid ravimiamet peab kindlaks tegema, kas proviisoril on apteegi üle tegelik võim.
Ravimiamet andis 2018. aastal OÜ-le PharmaTwo loa Põltsamaa Keskuse Apteegi tegevusloa ülevõtmiseks, teatas riigikohus. Selle otsuse vaidlustas halduskohtus OÜ Põltsamaa Uus Apteek.
Kaebaja selgitusel on tema proviisorapteegipidaja, kelle olukorda halvendab see, kui teise Põltsamaal tegutseva apteegi üle omab valitsevat mõju Euroapteek OÜ.
Seadusandja soovis apteegireformiga tagada apteekide sõltumatuse ravimite hulgimüüjate ärihuvidest, et kindlustada patsiendile objektiivne ning vajaduspõhine nõu ja abi.
Muu hulgas kehtestati ravimiseadusega niinimetatud omandipiirang – üldapteegi tegevusloa väljastamisel juriidilisele isikule peab enam kui pool sellest äriühingust kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.
Kaebaja leidis, et suurt turujõudu omavad apteegiketid vormistasid reformi käigus apteegid formaalselt proviisoritele ümber, aga säilitasid nende üle sisulise kontrolli – ketiapteegid eiravad nõnda reformi eesmärki ja tõrjuvad tõelised proviisorapteegid turult välja.
OÜ PharmaTwo selgitas, et ettevõtte ainuosanik on proviisor, kel on õigus otsustada kõigi apteegi tegevust puudutavate küsimuste üle. Frantsiisileping lubab OÜ-l PharmaTwo kasutada tasu eest Euroapteek OÜ õigusi ja teavet, sealhulgas kaubamärki, ning saada abi personali värbamisel, kuid sellest ei tulene valitsevat mõju.
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata, kuid riigikohus tühistas neljapäeval need otsused ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks.
Halduskolleegium selgitas, et kohtud ja ravimiamet sisustasid omandipiirangut pinnapealselt ning leidsid ennatlikult, et OÜ-le PharmaTwo võis anda tegevusloa ilma valitsevat mõju sisuliselt analüüsimata.
Riigikohus märkis, et proviisori ainuosaluse tuvastamine ei pruugi olla piisav tema valitseva mõju kindlakstegemiseks. Ettevõtja iseseisvuse hindamisel tuleb arvesse võtta kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis teda teise ettevõtjaga ühendavad.
Praeguses vaidluses olid riigikohtu hinnangul teised kohtud jätnud näiteks frantsiisilepingu ja muud majanduslikud seosed hindamata.
