Riik plaanib võtta kaitse alla Saare maakonnas Muhu vallas Kallaste külas asuva Üügu maastikukaitseala.
Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1959. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi korraldusega võeti kaitse alla maastiku üksikelement Üügu pank. Valitsuse 14. märtsi 1996. aasta määrusega moodustati Üügu maastikukaitseala.
Riik muudab looduskaitseseaduse alusel olemasoleva maastikukaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke, lisaks korrigeeritakse kaitseala piiri. Kaitsekorda muudetakse loodusväärtuste kaitseks ja vajadusest viia kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Kogu kaitseala on osa Natura võrgustikku kuuluvast Väinamere loodus- ja linnualast.
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada Üügu panka, allikasood, maastikku ja sellele iseloomulikku elustiku mitmekesisust.
Üügu maastikukaitseala esteetiliseks väärtuseks on Üügu pank koos sealsete loopealsete ja allikasooga. Üügu maastikukaitseala asub geoloogiliselt huvitaval rannajärsakul, kus kogu maastikukaitseala ulatuses on ajalooliselt levinud poollooduslikud ehk pärandkooslused. Pank jääb tänapäevasest rannajoonest mõnikümmend meetrit kaugemale ning rusukaldega kaetud pangajalam paikneb merepinnast viis kuni kuus meetrit kõrgemal. Piki panga serva asetsevad loopealsed ehk alvarid, maastikukaitsealasse on hõlmatud ka mõningal määral lookadastikke ja pangajärsaku all asetsev liigirikas allikasoo.
Pangajärsaku pikkus on ligikaudu 300 meetrit. Aluspõhja moodustav jaagarahu lade paljandub seal keskmiselt viie meetri ulatuses. Profiili ülemine osa koosneb ühe kuni kolme meetri paksuselt biohermsest dolomiidist. Järsakul paljandub kõrvuti mitu biohermi, mis on hiljem liitudes moodustanud nüüdse suure rahkja pae kõviku. Biohermse dolomiidi all leidub kuni kolme meetri paksuses väga ebakorrapäraselt lasuvaid plaatdolomiidi kihte.
Sügavamale jääv jaani lade on Üügu pangal maetud rusukalde alla. Jaagarahu ja jaani lademe piiril voolab välja mitu väikest allikat. Kogu Üügu pank on tugevasti liigestatud väiksemate pangalahtede poolt, mis piiravad üksikuid bioherme. Biohermide all lamavates kihilistes dolomiitides leidub rohkesti Litoriinamere-aegseid murrutuskulpaid. Pangajärsaku keskjoonel asuvad ridamisi plaatja dolomiidi sisse Limneamere lainete mõjul 3000–2500 aastat tagasi moodustunud murrutuskulpad. Koobaste laius on neli kuni 15 meetrit, sügavus 3,5 kuni seitse meetrit ja kõrgus kuni kolm meetrit.
Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine. Vajalikke tegevusi korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike koosluste hooldamine on vajalik, kuna hooldamata kooslused võsastuvad ning poollooduslikke kooslusi hooldamata pole võimalik tagada kaitse-eesmärkidena nimetatud niidukoosluste soodsat seisundit. Üügu maastikukaitsealal inventeeritud poollooduslike koosluste pindala on ligikaudu kümme hektarit.
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuva maastiku, elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja Üügu panga soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
