Teisipäeval langes menetlusest välja sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette tuleva aasta aprillis jõustuva apteegireformi praegusel kujul tühistamist ning arutelu taasavamist.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 50 saadikut, vastu hääletas 46 saadikut, erapooletuid ei olnud.
Eelnõuga sooviti kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud. Samuti poleks pidanud üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust.
Komisjoni hinnangul on piirangute rakendamise tulemusel oht, et toimimise löpetab ligikaudu 64 protsenti apteekidest Eesti turul. Üleminekuperioodile varasemalt püstitatud eesmärk, et proviisorapteegid täidavad tekkiva tühimiku, on eelnõu algatajate vaates olnud ennatlik ja omandipiirangud sätestamine oleks ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas neljapäeval pressiteate vahendusel, et ravimiseaduse muutmisega probleemid ei kao, vaid süvenevad. “Anname selle eelnõuga seadust muutma asudes signaali, et seadusi ei peagi täitma. Ka ravimiamet on leidnud, et muudatused viivad selleni, et kuigi teenus on formaalselt hästi kättesaadav, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet,” märkis ta.
Viis aastat tagasi vastu võetud apteegireform näeb ette, et alates 1. aprillist 2020 ei tohi apteeki omada ravimite hulgimüüjad, kõik apteegid peavad kuuluma 51 protsendi ulatuses proviisoritele ning haruapteegid ei tohi jätkata tegevust üle 4000 elanikuga linnades.
Apteegireformi poolt on muu hulgas proviisorite koda. Hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) on jällegi olnud seda meelt, et apteegireformi ei peaks praegusel kujul ellu viima.
