Politsei- ja piirivalveamet (PPA) heitis nende hinnangul sobimatu käitumise pärast abipolitseinike ridadest välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitiku Jaak Madisoni, kes kavandab nüüd politsei vastu kohtuteed. 

Madisoni sõnul on ta alates 2017. aastast oma põhitöö ja pere kõrvalt tegutsenud vabatahtliku abipolitseinikuna, nelja aastaga kokku 1425 tundi ehk kaheksatunnisteks tööpäevadeks arvestatuna 178 päeva. 

“Selle aasta 5. aprillist ei ole ma enam abipolitseinik. Ei, ma ei väsinud ega loobunud ajapuudusel. Mind vabastati abipolitseiniku staatusest, sest väljendasin meediakanalis Objektiiv poliitilisi ja maailmavaatelisi seisukohti. PPA asus seisukohale, et poliitiliste ja maailmavaateliste seisukohtade avaldamine läheb vastuollu ametnike eetikakoodeksiga,” ütles Madison. 

“Nimelt arutasin 14. jaanuaril portaali Objektiiv videosaate külalisena teoreetiliselt, kuidas võiksid Eesti kodanikud käituda juhul, kui valitsus hakkab läbi suruma põhiseadusega vastuolus olevaid seaduseid. Muu hulgas ütlesin, et kui valitsus peaks võtma vastu vihakõneseaduse, siis ei tohi avalikkus sellega leppida, vaid tuleb korraldada massimeeleavaldusi, petitsioone, kampaaniaid ja Riigikogus obstruktsiooni. Kui saatejuht Varro Vooglaid juhtis tähelepanu, et koroonakriisi ajal meeleavaldusi teha ei saa, siis leidsin, et on olukordi, kus tuleb hakata vastu. Rääkisime ka sellest, et kui valitsus peaks tahtma tulevikus mis tahes ettekäändel relvi massiliselt keelustada, siis tuleb selle vastu hakata, leppida kas või väärteotrahviga, aga oma seaduslikku relva mitte ära anda,” ütles Madison. 

27. jaanuaril kutsus politsei ta elektroonilisele vestlusele. “PPA heitis ette, et ma kutsuvat nende arvates eirama hüpoteetilises olukorras seadust ning avalikkus võib arvata, et ma kandvat edasi abipolitseinikuna politseiameti ametlikku seisukohta. Lisaks leidis PPA, et kuna ma kuulun erakonda ja mul on poliitilisi eelistusi, ei tohi ma võimul oleva valitsuse eesmärkidele vastu töötada,” märkis Madison. 

“Selgitasin PPA ametnikele, et saates kirjeldati äärmuslikke olukordi, mis Eestis ei ole tänasel päeval veel tõenäoline. Eelkõige pidasin silmas, millal võiks inimene seista oma põhiseaduslike õiguste eest, isegi kui see rikub teisi kehtestatud nõudeid, sealhulgas koroonapiiranguid, või kui võimule tuleb režiim, mis teeb teadlikke samme elanike vastupanu kõrvaldamiseks. Selgitasin, et ajaloos on ette tulnud olukordi, kus riigivõim üritab keelustada seaduslike relvade omamist, mis võtab rahvalt võimaluse enesekaitsele. Näiteks 1939. aastal käskis Eesti valitsus kõigil kaitseliitlastel tulirelvad ära anda. Tegu oli põhiseadusvastase otsusega, mis viis riigi iseseisvuse kaotuseni. Kahjuks tõlgendati PPA poolt tahtlikult minu selgitusi ja mulle pandi süüks, nagu oleksin ma üles kutsunud inimesi rikkuma seadust ja ebaseaduslikult relvi omama,” ütles Madison. 

Ta meenutas, et kõnealuse saate eetrisse jõudmise ajaks olid vahetunud Eesti võimuerakonnad. “Meenutan, et Objektiivi intervjuu oli eetris päev pärast jaanuaris toimunud võimupööret. Kui lisame siia juurde PPA selgituse, et nende arvates ma ei tohi võimul oleva valitsuse eesmärkidele vastu töötada, siis näen ma siin niinimetatud päiksetõusuvalitsuse poliitilist jõudemonstratsiooni, arvestades uue siseministri tausta,” märkis Madison. 

“Kuna kodanikuna ei saa ma sellisele arengule oma heakskiitu anda, pean vajalikuks, et minu juhtumile annaks õigusliku hinnangu kohus. Leian, et seda kohtuotsust on vaja kõigil maailmavaadet ja erakondlikku kuuluvust omavatel abipolitseinikel, kes ei ole politseiametnikud, omavad põhitöökohta ja annavad oma panuse Eesti heaks politseitöös osaledes tasuta oma perekondade ja põhitöö arvelt. Oma õiguste kaitseks ja ebaõigluse vastaseks kohtuvaidluseks olen palunud end esindama vandeadvokaat Paul Kerese,” ütles Madison. 

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi