Riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühma esimehe Annely Akkermanni sõnul vajab vesinikumajandus kasvama hakkamiseks strateegia koostamist ning huviliste klastrisse koondumist.
„Paljudes riikides on need juba olemas. Eesti peab hüppama liikuvale rongile,“ ütles Akkermann.
Akadeemik Enn Lusti sõnul on taastuvenergia ja vesinikutehnoloogia strateegia vajalik Eesti riigi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. Strateegiaga määratletakse riigi, teadusasutuste, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste roll vesinikutehnoloogia kasutuselevõtuks. Samuti tuleb paika panna tähtajad ja prognoosida rahastamisvajadus ja -allikad. Ida-Virumaal on vesinikuklaster juba kokku pandud ning Priit Kotka sõnul loodetakse rahastamist õiglase ülemineku fondist, et asuda vesinikku tootma ning hankida vesinikubusse.
Marek Alliksoo ettevõttest Skycorp pani südamele, et Eesti korraldaks kiiremas korras ideekorje liitumaks üleeuroopalise tähtsusega riikidevaheliste projektide moodustumise protsessiga (IPCEI COI). Kuueteistkümnes riigis on ideekorje juba toimunud. Rahvusvaheliste projektidega liitumine aitaks Eesti ettevõtetel leida oma rolli väärtusahelas ning saada tuge selle väljaarendamiseks.
Chemicumi laboreid tutvustades ütles akadeemik Enn Lust, et alates novembrist on Tartu ülikoolis võimalik õppida vesinikutehnoloogiat ning teoreetilise osa läbinud saavad ise laboris superkondensaatoreid ja kütuseelemente koostada ning katsetada.
Toetusrühma liikmed Annely Akkermann, Erkki Savisaar ja Rene Kokk külastasid Tartu ülikooli Chemicumi. Kohtumisel osalesid vesinikutehnoloogiahuvilised Ida-Virumaalt ja Hiiumaalt, Tartu ülikooli ja teaduspargi esindajad.
