Enam kui 100 miljoni euro suuruse aastakäibega Eesti filmitööstuse tegevus on aasta aega kestnud COVID-19 piirangute ja praeguse epidemioloogilise olukorra tõttu sisuliselt peatunud, tõdevad Eesti Filmitööstuse Klastri esindajad.
„Kriisi teiseks laineks on Eesti filmivaldkonna vastupanuvõime jõudnud kriitilise piirini. Kinode vahepealse sulgemise, kehtinud piirangute ja nüüd taassulgemise tõttu on juba valminud Eesti filmide vaadatavus kahanenud katastroofiliste numbriteni. Tulevikus valmivate filmide puhul on aga võimatu planeerida, kas ja mis tingimustel ning millal üldse film kinno võiks jõuda,“ kirjeldas Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse liige Aet Laigu tekkinud olukorda.
Lisaks filmide tootmisele on peatunud ka tootmisteenuse eksport, mille käive küündis 2019. aastal juba rekordilise 27 miljoni euroni, kuna päringud Eestis filmide tootmiseks on siinse haigestumusnäitajate tõttu kadunud ning järgnevaks üheksaks kuuks on suurprojektide Eestisse toomine sisuliselt välistatud.
„Oleme olukorras, kus toetusmeetmete väljatöötamise vajadus filmivaldkonnale on aegkriitiline. Filmitööstus vajab täna hädasti nii COVID-19 pandeemia jätkumise ajaks kui ka selle järelmõjude leevendamiseks riiklikku tuge ja selgeid valdkonna eripärasid arvesse võtvaid abimeetmeid,“ leidis Laigu.
Eesti Filmitööstuse Klaster paneb ette anda filmitööstuse ettevõtetele tagastamatut tegevus-, palga- ja levitoetust. “Palgatoetuse puhul palume laiendada selle saajate ringi ning pikendada ka ajalist ulatust nii, et see oleks kättesaadav järgneva 12-kuulise perioodi jooksul kattes töötamise nii töölepingu, kui ka autori- või töövõtulepingu alusel. Selline käsitlus on tingitud valdkondlikust eripärast: filmitööstus toimib projektipõhiselt, kus arvukalt ollakse hõivatud ka autori- või töövõtulepingute alusel, kuna loominguline tööprotsess ei allu klassikalises mõistes tööandja juhtimisele ja kontrollile,” märkis klaster.
Tegevustoetuse osas paluvad filmitegijad meetme loomist, mis võimaldaks ettevõtetel tegevuse täielikul või olulisel peatumisel kuni käesoleva aasta lõpuni katta ka püsikulusid. Levitoetuse eesmärk on kompenseerida tootjatele kinolevi täieliku puudumise ja/või piirangute tulemusena saamata jäänud tulude kaotust makstes välja saamata jäänud miinimumgarantiid nii 2020. kui ka 2021. aasta filmidele.
Pärast kinolevi taastumist tuleks eraldada otsetoetust igalt müüdud kinopiletilt, korvamaks turumahtude kriisijärgset aeglast taastumist, näiteks kuni kuue kuu vältel. “Suurendada riigi panust filmivaldkonda. Olukorras, kus kogu sektori tööhõive, püsimine ja edaspidine mõjuulatus sõltub otseselt siseriiklikust filmitootmisest palume suurendada EFI riigieelarvelist toetust püsivalt 10 protsenti aastas võrreldes 2021. aasta mahtudega ja avada Film Estonia tagasimaksesüsteem ehk cash rebate ka kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele lisades selleks välismaiste filmidega võrdelised rahalised vahendid. Ka tuleks tõsta PÖFF-i riigieelarvelist toetust 30 protsenti,” seisab pöördumises.
Klastri hinnangul tuleks töötada välja strateegiline pikemaajalise mõjuga filmivaldkonna arendamise ning tootmisteenuste ekspordiga seotud toetusmeetmestik. “Sektori kriisijärgseks elavdamiseks on kaks peamist initsiatiivi: filmilinnaku stuudiokompleksi Tallinn Film Wonderland väljaarendamine Läänemere piirkonna strateegilise tõmbekeskusena ja PÖFF-i online ekspordiplatvormi Creative Gate täismahus väljaarendamine,” leiab Eesti Filmitööstuse Klaster.
