Eksperdid soovitavad enne Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimist järsud raudteekurvid 50 miljoni euroga laugemaks muuta.
See looks eelduse, et tulevikus saaks Tallinnast Tartusse vaid ühe tunni ja 32 minutiga, ning ekspertide hinnangul oleks raudteed pärast elektrifitseerimist oluliselt kulukam õgvendada.
Praegu peab Eesti Raudtee läbirääkimisi ühe Soome ja ühe Hispaania firmaga. Hanke võitja peaks koostama elektrifitseerimise eelprojekti.
EstConsult Rail OÜ koostatud analüüsis tõdevad raudteeinsenerid, et kui trassi ei õgvendata enne selle elektrifitseerimist, on järgmised 50 aastat sõidukiiruse suurendamise võimalused piiratud.
Eesti Raudtee ehitusteenistuse juhi Riho Vjatkini sõnul tellitigi analüüs selleks, et uurida, missugused raudteelõigud tuleb sirgemaks ehitada, et rong saaks sõita kuni 160 kilomeetrit tunnis.
“Uuring käsitles olemasolevaid kõveraid, millel täna ei ole võimalik sõita kiiremini, kui 120 kilomeetrit tunnis,” selgitas Vjatkin ERR-ile. “Uuring tuvastas, et selliseid kõveraid on 28 tükki kogupikkusega 40 kilomeetrit. Ja nende ümberehitamise maksumuseks kujunes 47 miljonit eurot,” lisas ta.
Raudteerööpaid tuleks nihutada mõne meetri võrra ja ka pärast seda mahuks need senisele raudteemaale ära, kuid kolmes kohas tuleks maad juurde osta. Kahe raudteelõigu ümberehitamine oleks aga nõnda keeruline, et need soovitab analüüs puutumata jätta.
Juhul, kui raudteed sirgemaks ei ehitata, saab ka pärast elektrifitseerimist Tallinnast Tartusse maksimaalselt tunni ja 47 minutiga. Kui tööd ikkagi ette võetakse, võiks tulevikus sõita 15 minutit kiiremini, milleks on vaja uuendada ka liiklusjuhtimissüsteemi – Eesti Raudtee hinnangul läheks see maksma 155 miljonit eurot.
Suuremat osa kiiremat rongisõitu lubavaid töid saab teha ka siis, kui raudtee on juba elektrifitseeritud. Kõigepealt on vaja otsustada, kas ehitada raudtee sirgemaks või mitte.
Seda, et otsustamisaeg hakkab kätte jõudma, tõdes ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan.
“Samal ajal meil on veel otsustamata paljud struktuurifondide vahendid, mis on mõeldud perioodile 2021–2027,” märkis Gailan ERR-ile. Tema sõnul peaks hiljemalt järgmise aasta alguses nende vahendite kohta otsuse tegema, et siis investeeringute ja rahakasutamisega pihta hakata.
