Kuigi liikluskindlustus on kõikidele liiklusregistris registreeritud sõidukitele kohustuslik, sõidab Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt iga 50. sõiduk Eesti teedel ilma liikluskindlustuseta.
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein ütles, et kindlustuseta juhid tekitavad eelkõige probleeme iseendale, sest liikluskindlustus kaitseb rahaliselt kahju põhjustajat.
Seega, kui kindlustuseta sõiduki juht peaks tegema avarii, tuleb tal kinni maksta nii enda kui ka kannatanu sõidukikahjud. Seetõttu oleks autojuhil kasulik aeg-ajalt kontrollida liikluskindlustuse kehtivust või näiteks seadistada meeldetuletus selle lõppemise kohta.
“Politsei kontrollib liikluses osalevate autode kindlustuse olemasolu pidevalt. Oma töös kohtame sõidukijuhte, kes ei ole hajameelsusest uut liikluskindlustust ostnud, aga ka neid, kes ei tee seda hoolimatusest. Kindlustuseta sõitmise eest ootab vahelejäämise korral juhti rahaline trahv summas 80 eurot,” selgitas Rein.
Gjensidige kindlustuse toote- ja riskijuhi Marko Privoi sõnul on tavaline, et inimene on lihtsalt unustanud oma liikluskindlustuse lepingut uuendada. “Põhjus võib peituda selles, et klient ei ole oma kontaktandmeid kindlustusandja juures uuendanud, mistõttu ei jõua kindlustusandja meeldetuletused kohale. Seetõttu on kasulik lisada endale meeldetuletus liikluskindlustuse lõppemisest või siis kontrollida LKF lehelt oma liikluskindlustuse kehtivust,” selgitas Privoi.
Suurim kahju, mis Eesti sõidukiga on liikluses kunagi tekitatud, on 4,7 miljonit eurot, sellest järgmise kahju suurus oli kolm miljonit eurot. “Õnneks jääb keskmine liikluskindlustuse kahju 2020. aastal umbes 1830 euro piiresse, aga ka see summa on võrreldes keskmise kindlustusmaksega suhteliselt kõrge ning liikluskindlustuse puudumisel tuleb kahju tekitajal need summad ise kinni maksta,” nentis Privoi.
Privoi sõnul tuleb sõiduki müük alati vormistada maanteeametis, sest kui uus omanik end sõiduki omanikuks liiklusregistris ei registreeri ja vana omanik jääb registrijärgseks omanikuks, siis tuleb vanal omanikul ka uue omaniku kindlustuslepinguta põhjustatud liikluskahjud kinni maksta.
“On tulnud ette ka olukordi, kus inimene kasutab kellegi teise sõidukit, eeldades, et sellel on olemas kehtiv liikluskindlustus, kuid avarii korral selgub, et kindlustus puudub. Seega peaks alati enne võõra sõidukiga liiklusesse minemist üle kontrollima liikluskindlustuse lepingu olemasolu,” ütles ta.
