Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks järgmise aasta riigieelarve, mille kulude maht on 13,1 miljardit eurot ning tulude maht ligi 11,3 miljardit eurot.
Riigieelarve seaduse poolt hääletas 55 ja vastu oli 44 saadikut.
Riigieelarve kulude ja tulude vahe on tingitud investeeringutest majanduse kasvu taastamisse.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahaneb rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi kohaselt sel aastal 5,5 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes ühe protsendiga.
Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.
Valitsussektori planeeritud investeeringute maht ulatub eelarve kohaselt järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.
Maksutulu kasvab prognoosi järgi järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. novembriks esitas Eesti Reformierakonna fraktsioon eelnõu kohta 12 muudatusettepanekut. Ühe muudatusettepaneku esitas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, mida rahanduskomisjon ka toetas.
Rahanduskomisjon koostas kaks muudatusettepanekut. Komisjoni esimene muudatusettepanek koosneb suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest.
Eelnimetatud ettepanekuga täiendatakse ka eelnõud 2021. aastaks prognoositud lisanduvate välistoetustega mahus 313 miljonit eurot, mis kajastatakse valitsuse tuludes koondreana. Vahendite jaotus valitsemisalade vahel ei ole eelnõu kolmanda lugemise ajaks veel selgunud, sest läbirääkimised Euroopa Komisjoniga alles toimuvad.
Teise muudatusettepanekuga suurendatakse regionaalseid investeeringuid, toetatakse erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte fraktsioonide poolt esitatud ettepanekutest ja rahanduskomisjonile laekunud pöördumistest lähtuvalt.
