Kaitseminister Kalle Laanet osales kolmapäeval NATO kaitseministrite kohtumisel NATO peakorteris Brüsselis, kus arutati koos Ukraina, Soome ja Rootsi kaitseministrite ja EL esindajatega olukorda Ukrainas ja täiendavaid võimalusi Ukraina toetamiseks.
Lisaks arutati NATO liikmesriikide täiendavat kaitsmist aktiveeritud kaitseplaanide ja suurendatud valmisolekuga.
Venemaa põhjendamatu täiemahuline relvastatud kallaletung Ukrainale on oluliselt muutnud ohupilti NATO idatiival, mis on tinginud olukorra, kus on vaja kiireid otsuseid idatiiva tugevdamiseks. Ka NATO pikaajalise heidutus- ja kaitsehoiaku kohandamist tuleb seetõttu kiirendada ja see peab vastama muutunud ohupildile. Pikaajalised otsused on liikmesriikides töös ja nende kinnitamist on oodata hiljemalt juunis NATO tippkohtumisel Madriidis.
“NATO on tõstnud tuhandete sõdurite valmisolekut üle kogu alliansi. See saadab Venemaale kindla sõnumi, et nende poolne rünnak või provokatsioon ühe NATO liikmesriigi vastu saab kogu alliansi poolt otsustava vastureaktsiooni,” kommenteeris Laanet. “Eesti sõnum NATO laua taga on tugevdada oluliselt alliansi idatiiba, mis tähendab ka Eestis paiknevavate vägede ja võimete suurendamist. Lisaks rõhutasime ühiselt üle eesmärgi panustada vähemalt 2 protsenti riikide SKT-st kaitse-eelarvesse. Suurem ühine panustamine annab võimaluse arendada kiiremini kaitsevõimet. Siin saan uhkelt öelda, et Eesti on üks eeskujulikumaid liitlasi,” lisas Laanet.
Kinnitati üle ka riikide jätkuva toetuse andmist Ukrainale. Liitlased rõhutasid kogu vajaliku sõjalise ja mittesõjalise abi saatmist Ukrainale. Seni on Eesti panustanud 220 miljoni väärtuses abiga, millest lõviosa on militaarabi, kuid lisaks on Eesti saatnud Ukrainale meditsiinilist ja humanitaarabi. “Peame tegema kõik endast oleneva ja panustama maksimaalselt ning nii kaua kui vajalik, et Ukraina oleks võidukas”, ütles kaitseminister Laanet.
Ministeriaali ajal kohtus kaitseminister Laanet kahepoolselt ka Ühendkuningriigi kaitseministriga ning kolmepoolselt Taani ja Läti kaitseministritega, et arutada kaitsekoostööd.
