Poola ametisolev riigipea Andrzej Duda võitis pühapäeval peetud presidendivalimistel oma eurofiilist rivaali, kuid napp võit ehmatas tõsiselt tema liitlasi populistlikust parempoolsest erakonnast Seadus ja Õiglus (PiS).
Soovides lähedasi sidemeid USA presidendi Donald Trumpiga, on Duda lubanud karmistada riigi juba niigi karme abordiseadusi ning võidelda LGBT kogukonna õiguste vastu.
Ametisolev president võitis pühapäeval teises valimisvoorus Varssavi liberaalset linnapead Rafal Trzaskowskit, kes kelle valimislubaduses oli paranda suhteid Euroopa Liiduga.
Dudat toetas 51,21 protsenti ja Trzaskowskit 48,79 protsenti valijatest, ütles keskvalimiskomisjon esmaspäeval ametlikke tulemusi avaldades.
Ekspertide sõnul seisab valitsev PiS, mida on vastuoluliste demokraatiat õõnestavate kohtusüsteemi reformide tõttu kritiseeritud nii kodus kui välismaal, valimiste tulemusel silmitsi palju enesekindlama opositsiooniga.
“See on väike võit,” ütles Kazimierz Kik, Kielce ülikooli poliitikaekspert.
“President Duda võitis küll valimised, kuid tõelist edu saavutasid Rafal Trzaskowski ja opositsioon, kes oma positsioone tugevdasid,” ütles ta.
Varssavi ülikooli politoloogi Anna Materska-Sosnowska sõnul näitas noorte mobiliseerimine Trzaskowski poolt “uue opositsioonilise jõu” tekkimist.
Kuid ta hoiatas, et on olemas ka “reaalne” risk, et Poola võib hakata sarnanema Ungarile, mida on süüdistatud natsionalistliku peaministri Viktor Orbáni käe all autoritaarsuse suunas triivimises.
Poola on jagunenud kaheks.
Valitsus seisab silmitsi väljakutsega tulla toime taanduva koroonaviiruse pandeemia tagajärgedega, mis on endaga kaasa toomas majanduslangust, esimest korda pärast kommunistliku režiimi kukkumist Poolas kolme kümnendi eest.
“Poola on keskelt pooleks,” ütles Witold Orlowski, Varssavi ülikooli äritehnoloogia kateedri õppejõud, ennustades “väga raske perioodi” saabumist.
“Ühest küljest on isegi see napp enamus PiS-i edu ning lubab neil edasi valitseda, vähemalt tehniliselt,” ütles Orlowski.
“Teisalt aga halveneb sotsiaalne ja majanduslik olukord ning suur osa valijatest süüdistab selles PiS-i.”
Välispoliitilisel rindel võivad ekspertide sõnul Duda tihedad sidemed president Trumpiga tähendada raskeid aegu juhul, kui Trump novembrikuus toimuvaid presidendivalimisi ei võida.
Duda toetus oli eriti suur maapiirkondades ja väikelinnades elavate vanemaealiste valijate hulgas ning riigi idaosas, samas kui Trzaskowski oli edukas nooremate valijate hulgas suuremates linnades ning läänepool Saksamaaga piirnevatel aladel.
“Nende valimiste tulemuseks on kaheks jagatud Poola, mille tulevik pole kuigi roosiline, sest sellist lõhet on raske lepitada ning taastada kahe poole vaheline suhe,” ütles AFP-le poliitikaanalüütik Kazimierz Kik.
Valge-punane vikerkaare vastu.
Esialgselt pidid valimised toimuma mais, kuid pandeemia tõttu lükati need edasi.
Duda võitis 28. juunil toimunud esimese valimistevooru kümne teise kandidaadi vastu 43,5 protsendi häältega, tema vastaskandidaatide hulgas oli ka Trzaskowski, kes sai 30,4 protsenti häältest.
Enne pühapäeval toimunud valimisi töötas Trzaskowski selle nimel, et meelitada enda poole teisi kandidaate toetanud valijaid.
Neli päeva enne esimest valimisvooru sai Dudast esimene riigijuht, kes pandeemia-järgselt külastas Valget maja ning sai Trumpilt “väga hea töö” eest kiita.
Justiitsminister Zbigniew Ziobro iseloomustas hääletamise teist vooru “Poola kahe visiooni kokkupõrkena, milles vastakuti valge-punane ja vikerkaarevärvid,” vihjates Poola lipuvärvidele ning laialdaselt kasutuses olevale LGBT kogukonna sümbolile.
Duda on “LGBT ideoloogiat” nöökinud, pidades seda uueks kommunistliku ajupesu sarnaseks nähtuseks ning on oma teisel ametiajal lubanud muuta põhiseadust, et vältida samasooliste paaride adopteerimise võimalust.
.){kind=link}