Riigikogu esimees Jüri Ratas esines neljapäeval koos Läti ja Leedu kolleegidega Kiievis Ukraina parlamendi ees pöördumisega, millest Ratas kinnitas tugevat toetust Ukrainale võitluses oma iseseisvuse eest ja Venemaa agressiooni vastu.
Balti riikide parlamentide esimehed kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ja Ukraina peaministri Denõs Šmõhaliga, kellega räägiti Ukraina rahva vankumatust tahtest oma riiki kaitsta.
Ukraina presidendi pressiteenistuse teatel tõi Zelenskõi välja visiidi olulisuse hoolimata Venemaa sissetungi tõttu tekkinud keerulisest olukorrast.
“Esimestest tundidest peale olete meiega – juhtide ja rahvuste tasandil. Seetõttu oleme teile tänulikud. Kõik Ukrainas saavad sellest aru, kõik hindavad seda,” ütles Zelenskõi.
“Ukraina rahva kõrgeim usaldus on teie riikide ja Poola vastu, see on tõsi. See on kooskõlas sammudega, mida olete Ukraina suunas astunud,” lisas president.
Zelenskõi avaldas tänu ka ühisavalduse “Ukraina õhutõrje kiireloomulisest moderniseerimise vajadusest” allakirjutamise eest, millega ühinesid Leedu, Läti ja Eesti parlamentide esindajad.
“Meil on hea meel kõigi seadusandlike algatuste üle, mida te Ukraina toetuseks oma parlamentides ja ka rahvusvahelisel areenil teete. Te olite ka esimeste seas, kes aitasid relvadega,” jätkas Zelenskõi.
Kuu aega pärast sõja puhkemist Kiievit külastanud Balti riikide parlamentide esimehed võtsid koos Ukraina kolleegiga vastu ühise pöördumise Euroopa julgeoleku taastamiseks. Pöördumisele on alla kirjutanud Riigikogu esimees Jüri Ratas, Läti parlamendi esimees Ināra Mūrniece, Leedu parlamendi esimees Viktorija Čmilytė-Nielsen ja Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk.
“Rahvusvaheline toetus Ukrainale on olnud praegu tugev, kuid seda tuleb hoida veel pikka aega,” kõneles Ratas. “Kõigepealt tuleb sõda lõpetada, Vene väed välja saata ja Ukraina terviklikkus taastada. Siis peame aitama üles ehitada Vene vägede poolt purustatud linnad.”
Ratas avaldas lootust, et selleks ajaks on alanud Ukraina ühinemisprotsess Euroopa Liiduga. Ta kinnitas, et Eesti annab endast parima, et seda protsessi kiirendada.
“Ukraina võitleb ka Euroopa kui terviku ja meie väärtuste kaitsmise eest,” ütles Ratas. “Selle valguses peame keskenduma Ukraina toetamisele kõigis võimalikes valdkondades, Venemaa isoleerimisele ja agressiooni maksumuse tõstmisele.”
Riigikogu esimees kordas lubadust, et Ukraina ei jää üksi vägivalla ja ebaõigluse ees, miljonid inimesed üle maailma peavad sellest lubadusest kinni. Ta kinkis Ukraina kolleegile mälestuseks fotokollaaži 26. veebruaril Tallinna Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusest, kus kogunes üle 30 000 inimese Ukraina toetuseks.
Ratase sõnul on nii Eesti kui ka paljud teised demokraatlikud riigid Ukrainat abistanud. “Abi ulatub poliitilisest ja sõjalisest toetuses humanitaarabini,” rääkis Ratas. “Mitte ainult riik, vaid tuhanded ja tuhanded eestlased on ulatanud oma abistava käe ja annetanud, et aidata sõja eest põgenevaid naisi ja lapsi. Me imetleme nende vaprust.”
Ratas meenutas, et eestlased mõistavad, mida sõja ja okupatsiooni eest põgenemine inimeste jaoks tähendab, sest 1944. aastal lahkusid meie riigist kümned tuhanded eestlased, kellest paljud ei elanud piisavalt kaua, et näha Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. “Täna on kõigi meie kohustus aidata Ukrainat,” ütles Ratas.
Riigikogu esimeest saadavad Ukrainas Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Mati Raidma ja riigikogu liige Urmas Reinsalu.
