COVID-19-ga seotud Leedust ja Eestist Lätti sisenemise piirangud tulevad märksa keerulisemad kui teistest Euroopa riikidest saabumisele, ütles reedel raadiousutluses Läti tervishoiuminister Ilze Viņķele.
Ta ei süüvinud oma ministeeriumi piiranguettepanekutesse, kuid märkis, et valitsuse istungil tehakse neisse ettevõtjate huvides ilmselt muudatusi.
Ta kinnitas, et naaberriigis õppijatele-töötajatele luuakse eritingimused.
Viņķele sõnul võimaldavad ranged piirangud piiril lahedat liikumist riigis sees.
“Võime otsustada vabama liikumise suhtes naabritega, kuid see suurendab ohtu, et nakatumise suurenemisega tuleb kehtestada riigi sees karmimad piirangud ja seda meie ühiskond ilmselt ei tahaks,” ütles Viņķele.
Teadupoolest arutab valitsus reedel erakorralisel istungil olukorda Leedu ja Eesti piiril seoses COVID-19-ga. Päevakorral on ka siseminister Sandis Ģirģensi viirusetõrjeettepanekud.
Leedus on viimase 14 päeva jooksul keskmiselt 16,53 koroonaviiruse nakkusjuhtu 100 000 elaniku kohta, mis ületab kehtestatud 16 juhtumi piiri. Eestis on see näitaja 16,1 ja Lätis 4,17.
Leedu ja Eesti suhteliselt kõrge COVID-19-sse haigestumus tuleneb suurel määral nende riikide ühepoolsest taganemisest inimeste liikumise rangetest piirangutest, milles lepiti kokku nn Balti mulli loomisel, ütles Viņķele.
Mõne kuu eest, mil Baltimaad avasid omavahelised piirid, leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku ranged tingimused, millest tuleb teistesse riikidesse reisimisel kinni pidada, kuid Leedu ja Eesti on neist tingimustest Lätit teavitamata ühepoolselt taganenud, väitis Läti tervishoiuminister.
“Nad alustasid märksa vabamatel tingimustel lendudega, (…) märksa rohkem kehtestasid vormilisi kontrollimeetmeid, mis näivad ranged, karmid ja meeldivad poliitikutele, kuid on haiguse piiramise seisukohast üsna kasutud ja nüüd näeme tulemust,” ütles Viņķele, kelle sõnul võitis naaberriikides poliitika asjatundjate arvamuse.
