SISUTURUNDUS
Korteriühistu kindlustamine tagab kõigile elanikele turvatunde, et nende elukeskkond on kaitstud ka väljaspool koduuksi. Kõige mõistlikum on kindlustada ühistu vara ja sõlmida vastutuskindlustus juhtudeks, kui ühistu liikmetele ja kolmandatele osalistele tekitatakse tahtmatult kahju. Nõu jagavad kindlustusfirma Gjensidige Eesti filiaali tooteosakonna juht Olga Vijard ning varakindlustuse toote- ja riskijuht Margo Kruusma.
Korteriühistu varakindlustus on mõeldud hoonete, rajatiste ja neid teenindavate seadmete kaitsmiseks. Valida saab koguriskikindlustuse või kaitse konkreetsete kahjujuhtumite vastu nagu tule- ja veekahju, torm, üleujutus, vandalism, klaasikahju või vargus. Hoone ja territooriumi valdaja vastutuskindlustusega saab ühistu kaitsta end ühistu liikmete ja kolmandate isikute nõuete vastu, kui õnnetuse on põhjustanud katuselt kukkunud jääpurikas või purunenud ja kellegi vara kahjustanud torustik, mis kuulub ühistule.
Oluline on, et kahju eest vastutaks korteriühistu, mitte konkreetse korteri omanik. Viimasel juhul on nõuete hüvitamisel abiks kodukindlustus, mis kaitseb omanikule kuuluvat korterit ja seal asuvaid asju ning korteriomaniku vastutust naabrite, kolmandate isikute ja korteriühistu ees. Näiteks puruneb korteris pesumasinavoolik, mille tõttu saavad kahjustada nii see kui ka alumine korter. Enda korteri kahju saab siis hüvitada kodukindlustuse varakindlustuse alusel ja alumise korruse naabrile tekitatud kahju kodukindlustuse vastutuskindlustuse alusel.
„Korteriühistud on väga aktiivsed kindlustajad ning üldiselt valitaksegi kindlustuskaitseks vara- ja vastutuskindlustus. Samas, kui ühistu plaanib teha rekonstrueerimistöid, näiteks soojustada fassaadi või vahetada katust, on aktuaalne rääkida ehitustööde koguriskikindlustusest,“ räägib Kruusma. Varakindlustusega soovitakse kindlustada enamasti n-ö hoone karpi koos kaasomandisse kuuluvate osadega, nagu trepikojad, tehnosüsteemid ja üldkasutatavad pinnad, mille korrasoleku eest vastutavad korteriomanikud ühiselt.
Varakindlustuse puhul soovitavad eksperdid mõelda eelkõige oma kindlustusvajadusele. Osad ühistud soovivad kindlustada hoone koos korterite siseviimistlusega. Teised jälle valivad kindlustatud esemeks hoone karbi koos kaasomandisse kuuluvaga, sh prügimajad, prügikonteinerid, tõkkepuud, piirdeaed jne. Kindlustuskaitseks saab valida koguriskikindlustuse või kaitsed konkreetsete kahjujuhtumite vastu ehk nimetatud riskide järgi. Üldiselt on Gjensidiges eelistatuim koguriskikindlustus, sest selle kaitse ulatus on laiem. Kindlustus sisaldab lisaks ka üleujutuse kaitset, läbi hoone konstruktsioonide tulnud veest tekkinud kahjude kaitset ja automaatset rajatiste kaitset – isegi siis, kui need on jäänud poliisile märkimata.
Kruusma lisab, et lisakaitsena tasub mõelda elektrihäire ja seadmerikke kaitsele hoonet teenindavatele seadmetele, mida korteriühistud ka üldjuhul eelistavad. „Elektrihäire kindlustuskaitse hõlmab elektrivoolust tingitud ülepinge, alapinge, voolukõikumise ning maandusveast või lühisest tekkinud kahjusid. Seadmerikke kindlustuskaitse kindlustab hoonet teenindava seadme sisemise mehaanilise või elektrilise rikke. Kaitse alla tasub võtta ka hoonele paigaldatud päikesepaneelid. Samas on sündmusi, mida kaitse alla märkida ei õnnestu: näiteks kahjud, mille puhul oli teada, et toru lekib pikka aega või katus vajab vahetamist. Kindlasti ei hüvitata kindlustusvõtja poolt tahtlikult tekitatud kahjusid, lootuses, et kindlustus tuleb ja teeb siis kõik korda. Väga oluline on, et korteriühistu tagab kaasomandi eseme ja tehnosüsteemide õigeaegse kontrolli ja hoolduse.“
Rekonstrueerimistööde ajal tuleb ka kindlasti uurida, kas tellitud ehitustöödest põhjustatud kahjud on kindlustuskaitse all või mitte. Üldjuhul pakuvad kindlustusandjad kaitset väiksematele ehitustöödele. Suuremate tööde nagu katusevahetuse või kogu maja torustike uuendamise tarvis peaks sõlmima ehitustööde koguriskikindlustuse. „Ehituse ajal võib ikka juhtuda õnnetusi ning seetõttu tuleks kindlustusandjat ehitus- ja remondiplaanidest aegsasti teavitada, et haldur ütleks, kas olemasolev kindlustusleping katab ehitusest tekkinud kahjusid. Soovi korral saab klient või ehitaja valida ehituse koguriskikindlustuse, mille jaoks ongi konkreetne toode loodud, et katta kahjusid, mis võivad tekkida ehitustööde käigus,“ lisab Kruusma.
Vastutuskindlustus katab tahtmatult tekitatud kahjud
„Vastutuskindlustus katab need kahjud, mis on tekkinud ühistu süül ühistu liikmetele või kolmandatele isikutele. Siia kuuluvad nii elamu kaasomandiosadest tulenevad kahjud, nagu purunenud veetoru ja katuselt sõidukile kukkunud jäätükk, aga ka ühistu korraldatavatest heakorra- või pisematest remonditöödest tekkinud kahjud,“ räägib Vijard. „Gjensidiges oleme paindlikud, pakkudes nii tavapärast kaitset kui ka korteriühistu konkreetsetest vajadustest tulenevat erilahendust. Kindlasti tasub ühistul kindlustuspäringut tehes mõelda, milliste ohtude vastu oleks kaitset vaja, arvestades konkreetse elamu eripärasid: vanust, rekonstrueerimistööde hulka, parkimist, mänguväljakuid ja nende hooldamist jne.“
Vijard toob näite vastutuskindlustuse juhtumist, mille kahjud ei tundunudki alguses väga suured. Ühel öösel purunes tornmaja 14. korrusel kaasomandisse kuuluv veetoru, mis uputas üle alumised korrused. Suuremal määral sai kahjustada nelja korteri siseviimistlus ja kodune vara. Kui võtta ühe korteri kahjuks 5000–10 000 eurot, siis võimalik kahju oleks 40 000–80 000 eurot. Sellist summat pole korteriühistutel ilmselt eraldi varutud.
Lisaks veekahjudele tekib aeg-ajalt paraku ka tulekahjusid, näiteks hooletu suitsetamise tagajärjel rõdul või korteris, mis on põhjustanud suuri kahjusid. Samuti tasub pöörata tähelepanu puidust vanematele hoonetele, kus kasutatakse ahjukütet. Nii inimeste tervise kui ka hoone säilimise seisukorrast on väga oluline, et kõik kütteseaded oleksid kontrollitud ja hooldatud. Näiteks tasub korteriühistul lasta teha korstnapühkijal kaameraga korstnalõõride uuringu, et saada aimu, kas kivide vahel on segu alles või on näha pragusid ja tühimikke, mille kaudu võib tulekahju tekkida.
„Kahjuks õnnetus ei hüüa tulles ja see võib saada alguse pealtnäha täiesti süütust asjast. Seetõttu on väga tähtis, et vara- ja vastutuskindlustused oleksid nii korteriühistul kui ka igal korteriomanikul,“ toonitavad Vijard ja Kruusma.
