Haridusministrina kordasaadetu tõttu omastamissüüdistusega kohtu all olev Mailis Reps Keskerakonnast on riigikogu liikmena maksumaksja raha eest ostnud 3823 euro väärtuses kingitusi ja suveniire valijatele – anomaaliaid on aga nii palju, et on põhjust kahelda, kas kingitused valijate kätte jõudsidki, kirjutab Postimees.
Riigikogu kantseleil on korralik meenevaru, millest rahvasaadikutele mitmeks puhuks suveniire jagatakse, et nood ei peaks tööalastele kohtumistele tühjade pihkudega minema. Mõned meened, näiteks pleedid ja vihmavarjud, on riigikogu logoga, aga üldjuhul on tegu siiski puhaste toodetega. Meenete hind võetakse maha rahvasaadiku kuluhüvitisest. Seda tava kasutas ka Reps. Täiesti tavapärase käitumise juures on siiski palju agasid, toob Postimees esile.
Poolteise parlamendis veedetud aasta jooksul on Reps palunud riigikogu kantseleil hüvitada kingitusi ja suveniire kolmel korral. Esmalt 2020. aasta detsembris, kui ta oli äsja parlamenti naasnud ning tema renomee polnud veel väga kõvasti pihta saanud. «Kohtumiseks valijatega» võttis ta kantseleist suveniirideks 536 euro eest kaks kaelaehet, kõrvarõngad ning käekella. Too summa oli veel üsna tagasihoidlik.
Teise sarnase kuluhüvitiste avalduse tegi ta 2021. aasta 14. septembril. Tolleks hetkeks oli Reps avalikust elust juba mitu kuud eemale hoidnud, ETV «Pealtnägijale» antud intervjuu eetrisseminekuni jäi veel kaheksa päeva. Reps võttis taas «kohtumisteks valijatega» kantseleist 2164 euro eest kingitusi, teiste seas viis umbes 200-eurost Aegaoni käekella, seinakella, 60-euroseid salle, sekka odavaid ehteid ja palju muud.
Viimane varude täiendamine tuli detsembris. 1122-eurosest väljaminekust enamiku moodustasid sallid, ehted, aga taas ka 250-eurone Aegaoni kell. Selgituseks märkis Reps «kohtumised».
Kokku on riigikogu kantselei Repsile poo leteise aasta jooksul hüvitanud 3823 euro väärtuses suveniire ja kingitusi, lisaks tuhande euro jagu muid esinduskulusid.
Niisiis ei ole selles, et riigikogu liige kantselei varudest meeneid võtab, midagi imelikku. Repsi loos on aga mõned probleemid. Esmalt on «kohtumine valijaga» väga lihtsakoeline ja pealiskaudne põhjendus, mida kingituste kuludokumenti märkida. «Formaat on selline, et ma peaksin kirjutama sinna ürituse, kuhu ma kingitusega lähen. Ju ta pole pidanud seda vajalikuks teha. Hea tava see kindlasti ei ole,» märkis Reformierakonda kuuluv rahvasaadik Annely Akkermann.
Diskreetsus säilitatakse vaid kingituse saaja suhtes. Nii kinnitas riigikogu kantselei, et nad ei tea, kellele kuluhüvitiste eest kingitusi tehakse.
Postimees tõstatas ka küsimuse, kui palju kohtumisi valijatega Repsil 2021. aastal üldse oli? Sellele küsimusele vastamiseks võiks eelduseks võtta, et poliitikul on huvi omaenda või erakonna sotsiaalmeediakontol kohtumistele eel- või järelreklaami teha. Samuti on loogiline eeldada, et kui poliitik laseb hüvitada kingitustega seotud kulu, laseb ta hüvitada ka näiteks toitlustuse, rendi ja muu üritusega seotud kulu.
Reps ei ole teinud kumbagi. Terve eelmise aasta peale lasi Reps hüvitada vaid kahe ürituse korralduskulu. Mõlemad jäid aasta esimesse poolde ja mõlemad toimusid mitu kuud enne seda, kui Repsil tekkis vajadus kuluhüvitist kellade ja ehete vastu vahetada.
Mai alguses kohtus Reps inimestega oma kodupiirkonnas Raplamaal, kaasas oli tal Keskerakonna ja riigikogu esimees Jüri Ratas. Hüvitada laskis Reps vaid Märjamaa ürituse kulu – 40 eurot Märjamaa rahvamaja saali rendiks kaheks tunniks ning 105 eurot söögi peale. Ürituse piltide pealt on näha, et inimesi kogunes sinna alla kümne; kellade, sallide ja muu sellise asemel oli näha vaid kohvilauda.
Juuni alguses kohtus Reps valijatega Rapla linnas, mille korralduskulu lasi hüvitada 300 euro jagu. Suveniiridena jagati seal Keskerakonna värvides komme, pastakaid ja muud sellist, lisaks loositi välja spaa kinkekaart. Riigikogu kantseleist tuhandete eurode eest muretsetud kelladest ei olnud sealgi märki.
Need Repsi ainsateks avalikeks kohtumisteks valijatega tol aastal ka jäid. Ka Keskerakonna piirkondlikel Facebooki lehtedel, kus võiks Repsi kaliibriga poliitiku külaskäiku reklaamida, on pärast suve valitsenud Repsi nime koha pealt täielik vaikus. Varakult sai selgeks, et kohalikel valimistel ta ei osale, seega paistis kaduvat igasugune põhjus septembris valijaid kellade ja ehetega tänada.
Kolmas probleem on kingituste ja suveniiride arvus ning sellele kulunud maksumaksja raha hulgas. Kinke võetakse riigikogus üldiselt ükshaaval ning Akkermanni sõnul ei ületa summad aastas enamasti tuhande euro piiri. «Ma muidugi ei ole kellelegi kella kinkinud, küll olen mingisuguse tähtpäeva puhul kinkinud lipse ja selliseid asju. Minul ei ole ette tulnud, et vajaksin kingiks viit käekella korraga. See on pigem tavatu,» rääkis ta.
Kriitikat jagub ka riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehel Eduard Odinetsil Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, kes rõhutas riigikogu liikme head tava: riigikogu liige kasutab riigi vara säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut kulutamist. Kui Repsi kulud mahtusid riigikogu liikme kuluhüvitiste piiresse, võib kõik juriidiliselt korrektne olla. Küll aga ütles Odinets end mõistvat, et võib tekkida küsimus, kes on need valijad, kes nii kalleid kingitusi saavad.
«Samas võivad need olla koostööpartnerid või välismaa kolleegid, kellele on kallima suveniiri kinkimine ehk mõeldav,» arutles Odinets, kellele kingid minna võisid.
Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid märkis, et kingitus on viisakuse tunnus ning meene kaasa võtmine on loomulik, samas tuleb iga kohtumist eraldi hinnata. «Mailis Repsi näen esmaspäeval fraktsiooni koosolekul. Enne hinnangu andmist küsin tema selgitust,» märkis ta.
Postimehega rääkinud saadikud apelleerisid sellele, et kingitused lugupeetud ja väärikatele inimestele, kellega rahvasaadik kohtuma läheb, on loomulikud. Kellele Reps meened kinkis, ei saa me teada ka tema enda käest. «Olen aastaid olnud avatud ja kiire vastaja. Vastu olen saanud ainult ühekülgset suhtumist. Palju jõudu ühekülgsete ja negatiivsete uudiste tootmisel,» vastas ta Postimehe kommentaaripalvele.
