Neljapäeval toimunud rahvusvahelise jäätmevaba päeva raames peetud paneeldiskussioonis jäi kõlama, et ürituste korraldajad ootavad ka teistelt tuge ühekordsetest nõudest loobumisel.
ÜRO ellu kutsutud Zero-Waste Day ehk rahvusvahelise jäätmevaba päeva puhul Fotografiskas peetud paneeldiskussioonis arutleti peatselt Tallinnas ja seejärel mujal Eestis kehtima hakkavate uute nõuete üle, mis kohustavad avalikel üritustel pakkuma süüa-juua ainult korduskasutatavates anumates. Kui pealinnas jõustub uus jäätmehoolduseeskiri juba selle aasta juunist, siis kogu Eestis rakenduvad sarnased nõuded järgmisest aastast. Nende järgimine tähendab paljudele spordiürituste, festivalide, kontsertide ja teiste avalike ürituste korraldajatele suuri lisakulusid, mida on võimalik vähendada, kui korduspakendite lahendus korralikult läbi mõelda ja piisavalt ette planeerida.
Diskussioonil osalejad leidsid, et ainuüksi ühekordse kasutusega nõude keelamisest ei piisa avalike ürituste keskkonna jalajälje vähendamiseks. Positiivse muutuse jaoks on oluline, et uuel suvehooajal toetaksid kohalikud omavalitsused ürituste korraldajaid ja kauplejaid nii nõuannetega kui ka konkreetsete tegudega, ning oma panuse peavad andma ka sündmuste korraldajad ning tarbijadki.
Tallinna Strateegiakeskuse juht Kalle Killar ütles, et Tallinnas hakkab uus eeskiri kehtima juba juunist, sest aeg selleks on küps. „See ei ole ainult Tallinna linna soov. Ka sündmuste korraldajad ise soovisid kestlikemaid üritusi teha. Positiivne käitumine on hea eeskuju ja kui näitame, milline on säästva käitumise mõju, siis inimesed saavad aru ja tulevad kestlike avalike üritustega kaasa,” ütles Killar.
Ta lisas, et ka pärast 1. juunit proovib Tallinna linn sündmuste korraldajaid juhendada ja aidata, mitte kohe karistada. „Lõppkokkuvõttes peame vaatama mitte ainult jäätmeid, vaid kõiki aspekte. See on sektorite ülene ettevõtmine, et oleksime võimalikult prügivabad.“.
Tartu 2024 Elu ja Keskkond programmiline juht Triin Pikk lisas, et Tartus algas keskkonnasäästlike avalike ürituste korraldamine juba kaks aastat tagasi Autovabaduse puiesteel. “Kokkuvõttes oli see positiivne kogemus ja nii otsustasimegi, et kõik, kes saavad Tartu linnalt toetust ürituste korraldamiseks, peavad uusi keskkonnanõudeid järgima. Selleks oleme koos Tartu linnaga välja töötanud keskkonnahoidliku sündmuse juhendi ehk ühtsed põhimõtted. Teavitustööd tuleb siiski palju teha, kuid mida rohkem toitlustajaid erinevate rendinõudega nagu Panditops, millega meil olid väga head kogemused, kokku puutuvad, seda lihtsam on selgitada ja muutusi ellu kutsuda,” ütles Pikk.
Ühe positiivse näitena, kuidas kohalikud omavalitsused saavad kestlike ürituste korraldusele kaasa aidata, tõi Pikk mõned Lõuna-Eesti vallad, kes on ise soetanud korduskasutusnõusid ja rendivad neid ürituskorraldajatele välja.
Kaasamisest rääkides ütles keskkonnapsühholoog Grete Arro, et üldjuhul hirmutamine ei toimi ning palju kasulikum on nii korraldajaid, kauplejaid kui külastajaid positiivselt julgustada. Temaga nõustus Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba, märkides, et ka nemad on Eesti pandisüsteemist rääkides alati rõhunud positiivsele, mitte hirmutanud võimalike keskkonnakahjudega.
“See on ka üks põhjustest, miks Eestis tagastatakse juba aastaid 90 protsenti pandimärgiga taarast ja miks paljud riigid kogu maailmast käivad seda meie käest õppimas. Juba praegu on näha, et Panditopsist kujuneb sarnane edulugu – kauplejad ja festivalide külastajad on muudatusega väga hästi kohanenud ja oskavad juba ise küsida pandiga nõusid,” ütles Karba.
Tema sõnul peaks keskkonda puudutavate muudatustega liikuma edasi etapiliselt, sest ühe päevaga ei suuda keegi muuta oma mõtteviisi ega harjumusi ning positiivne muutus võib üldse tulemata jääda. „Pandisüsteemi näitel on selgelt näha, et iga inimese kasutuskogemus on hästi oluline – see peab keskkonasäästlikkusele innustama ühtviisi nii tarbijat kui müüjat.”
Kõik paneelis osalejad nõustusid, et üks oluline komponent muudatuste jõustumisel on hästi läbi mõeldud ja ellu viidud kommunikatsioon.
Eesti Pandipakendi asutasid 2005. aastal pakendiseaduse ajendil joogitootjad, -maaletoojad ja Eesti Kaupmeeste Liit. Taaskasutusorganisatsioonina tegeleb Eesti Pandipakend üle-eestiliselt tagatisrahaga joogipakendite kogumise ja ringlusse suunamisega. Alates 2019. aastast osutatakse korduskasutatavate panditopside ja -nõude renditeenust kaubamärgi Panditops alt. Kolme aasta jooksul on Panditopsi nõusid renditud üle 820 000 korra ning Panditopsist on saanud suursündmuste nagu 13. noorte laulu- ja tantsupidu ning festivali Viljandi Folk partner.
