Eleringile on esitatud andmekeskuste liitumistaotlusi kokku 2900 megavati ulatuses, mida on peaaegu kolm korda rohkem kui Eesti keskmine elektritarbimine; kuigi suur osa projektidest ei pruugi kunagi teoks saada, hoiatavad eksperdid, et uute suurtarbijate lisandumine ilma piisava elektritootmiseta võib tõsta elektri hinda ja suurendada Eesti sõltuvust impordist.
Tehisintellekti kiire areng on muutnud andmekeskused üheks Euroopa energiaturu oluliseks kasvumootoriks. Eestistki soovivad investorid kujundada andmetöötluse keskust, kuid ambitsioonikate plaanidega kaasneb küsimus, kust tuleb kogu selle tegevuse jaoks vajalik elekter ning kes maksab kinni tootmise ja elektrivõrgu laiendamise.
Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul on huvi andmekeskuste elektrivõrguga ühendamise vastu kasvanud märkimisväärselt. Kolmanda kvartali lõpuks menetles ettevõte taotlusi, millega sooviti kokku 2900 megavatti tarbimisvõimsust.
See ei tähenda aga, et Eestisse rajataks lähiaastatel andmekeskusi just sellises mahus. Liitumistaotlus näitab esmajoones arendaja huvi ja soovi uurida, kas kavandatavas asukohas on võimalik soovitud võimsust saada. Üks arendaja võib küsida liitumisvõimalusi mitmes kohas ning otsustada hiljem vaid ühe kasuks. Samuti jäävad paljud projektid toppama rahastuse, lubade või muude takistuste tõttu.
Viimase 12 kuu jooksul on Elering teinud andmekeskuste arendajatele liitumispakkumisi 900 megavati ulatuses. Lepingud on sõlmitud neist 250 megavati kohta.
«2900 megavatti on liitumistaotlused, mitte andmekeskused,» rõhutas energiafirma Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell. Tema sõnul võrdlevad investorid riike ja asukohti ning rajavad keskused sinna, kus sobivad kokku maa, load, rahastus, regulatsioon ja konkurentsivõimelise hinnaga elektri kättesaadavus.
Eestil on põhjust jälgida eriti tähelepanelikult Soome arengut, sest ligikaudu 40 protsenti Eesti elektritarbimisest kaetakse impordiga, eeskätt Soomest. Kui andmekeskuste kiire areng suurendab põhjanaabri elektrinõudlust ja kergitab sealset hinda, kandub mõju ühenduste kaudu kohe Eesti turule.
Soome andmekeskused tarbivad praegu hinnanguliselt kaks kuni kolm protsenti riigi elektrist. Aastaks 2030 võib nende osakaal tõusta 12–19 protsendini. See tähendab märkimisväärset muutust elektriturul, eriti juhul, kui tootmisvõimsused ei kasva tarbimisega samas tempos.
Nordea ökonomist Juho Kostiainen hindas oktoobri alguses avaldatud analüüsis, et andmekeskuste kasv võib tõsta Soome elektri keskmist hinda koguni 31 protsenti. Arvutus lähtub stsenaariumist, kus andmekeskused moodustavad 2030. aastaks 13 protsenti Soome elektritarbimisest, kirjutas Uusi Suomi.
Kostiaise hinnangul ehitatakse kõige tõenäolisema stsenaariumi korral tuuleenergiat juurde nii palju, kui selle tasuvus võimaldab. Sellest hoolimata kerkiks elektri keskmine hind ligikaudu kolmandiku võrra.
«See toob praegustele leibkondadele ja ettevõtetele kaasa ligikaudu 1,3 miljardi euro suuruse täiendava aastakulu. Elektriküttega maja elektriarve suureneb ligikaudu 390 eurot aastas,» hindas Kostiainen. Tegu on prognoosi, mitte kindla hinnatõusuga. Tegelik mõju sõltub sellest, kui kiiresti rajatakse uusi elektrijaamu, kuidas arenevad salvestusvõimalused ja kui palju suudetakse elektrit tarbida ajal, mil seda on turul rohkem.
Iirimaal, kus andmekeskused tarbivad juba üle 22 protsendi kogu elektrienergiast, on analüüside järgi elekter seetõttu kallinenud umbes kümnendiku võtta.
Eesti elektriturgu silmas pidades on probleem selles, et suurem tarbimine võib lisanduda kiiremini kui uus tootmine. Energiakontserni Enefit juhatuse liikme ning energiakaubanduse ja portfellihalduse juhi Tiit Hõbejõe sõnul näitab juba praegune umbes 40-protsendiline impordisõltuvus, et Eestil napib kohalikku konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist.
Kui nõudlus kasvab, aga soodsat elektrit juurde ei toodeta, võib tagajärjeks olla kõrgem turuhind. Hõbejõgi hindab, et kui Baltikumi elektritarbimine suureneb kokku 200 megavati võrra ning sellele ei lisandu uut tootmisvõimsust, võib elektri keskmine hind tõusta aasta lõikes umbes kaks eurot megavatt-tunni kohta.
Eriti tugevaks võib mõju kujuneda talvel, mil tarbimine on suur ja elektri kättesaadavus sõltub rohkem naaberriikidest. Kui ka Soomes kasvab nõudlus kiiresti, ei pruugi sealt enam saada sama palju soodsat elektrit kui praegu.
«Suurte tarbimisvõimsuste liitumise korral vajame hinnastabiilsuse tagamiseks täiendavaid tootmis- ja salvestusvõimsusi,» ütles Hõbejõgi. Tema hinnangul võib suurte andmekeskuste lisandumine muuta vajalikuks nii meretuuleparkide kui ka tuumajaama rajamise.
Ainuüksi taastuvenergia lisamisest ei pruugi piisata. Tuule- ja päikeseenergia tootmine sõltub ilmast, andmekeskused vajavad aga elektrit ööpäev läbi. Seetõttu on vaja ka salvestusvõimalusi ja kiiresti juhitavaid elektrijaamu, näiteks gaasijaamu, mis suudavad katta puudujäägi tuulevaiksel või vähese päikesega ajal.
Eleringi prognoosi järgi kasvab Eesti aastane elektritarbimine 8,3 teravatt-tunnilt 2025. aastal 12,7 teravatt-tunnile 2040. aastal. See prognoos tuleneb peamiselt kütte elektrifitseerimisest ega sisalda veel võimalikke uusi andmekeskusi. Seega võib tegelik nõudlus osutuda prognoositust suuremaks, kui osa praegustest projektidest ellu viiakse.
Andmekeskuste mõju ei ole siiski ainult negatiivne. Suur elektritarbija võib aidata olemasolevat võrku tõhusamalt kasutada ja jagada selle püsikulud suurema tarbimismahu peale. See võib vähendada võrguteenuse keskmist hinda, kui lisanduva tarbimise teenindamiseks pole vaja teha suuri uusi investeeringuid.
Eleringi hinnangul on Eesti 330-kilovoldise põhivõrgu peamistes sõlmalajaamades mitmel pool praegu 300–400 megavatti liitumisvõimsust, mida saab kasutada uusi põhivõrgu liine ehitamata. See ei tähenda, et kogu võimsus oleks igas asukohas vabalt saadaval või et liitumine ei nõuaks töid. Ka olemasoleva võrgu puhul tuleb rajada liitumispunkte ja teha muid ehitustöid, mis võtavad tavaliselt poolteist kuni kolm aastat.
Kui suure tarbija liitumiseks tuleb aga ehitada uusi liine või alajaamu, võivad kulud suureneda. Eleringi sõnul sõltub mõju teiste tarbijate võrgukulule sellest, kui palju lisainvesteeringuid projekt vajab ja kuidas need kulud jagunevad.
Jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi liitumisteenuste üksuse juhi Marii Uduvee sõnul on andmekeskuste arendajate huvi nende võrgu vastu seni olnud tagasihoidlikum. Töös on üksikud konkreetsed projektid, kuid arendajad on uurinud ka seda, millistes piirkondades leidub andmekeskuse rajamiseks vajalikku võrguvõimsust.
Huvi ulatub väiksematest madalpingeliitumistest kuni 100-megavatise võimsusega ühendusteni. Väga suurte andmekeskuste puhul on üldjuhul vajalik liituda Eleringi põhivõrguga 110 või 330 kilovoldi pingel.
Elektrilevi hinnangul võib tarbimise kasv vähendada võrguteenuse keskmist hinda: kui tarbimine suureneb 70 gigavatt-tunni võrra ja muid asjaolusid arvesse ei võeta, väheneb keskmine võrguteenuse hind ligi ühe protsendi. Seejuures eeldatakse, et lisanduv tarbimine ei nõua täiendavaid ülekandevõimsusi.
Energeetikaettevõtted näevad andmekeskustes ka võimalust, sest suur ja pikaajaline elektritarbija võib anda uue elektrijaama rajamiseks vajaliku kindluse. Elektritootmise investeeringud vajavad sageli aastateks ette sõlmitud müügilepinguid, mis aitavad tagada projekti rahastatavuse.
Baltic Energy Partnersi juhi Marko Alliksoni sõnul on andmekeskuste tegelik elektritarbimine Eestis praegu umbes kaks megavatti ning järgmisel aastal võib see ületada 20 megavati piiri. Ka sellisel juhul jääks tarbimine Eesti elektrisüsteemi kogumahuga võrreldes väikeseks. Seetõttu ei saa praeguste liitumistaotluste põhjal veel järeldada, et elektri hind tõuseks Eestis kohe märkimisväärselt.
Alliksoni hinnangul võivad andmekeskused tulevikus kujuneda uute elektrijaamade pikaajalisteks lepingupartneriteks. See on oluline turul, kus arendajatel on keeruline rajada uusi elektrijaamu ilma riiklike toetuste või vähempakkumisteta.
Sarnase võimaliku mudelina viitab Allikson Soomele, kus Google’i investeeringuga seotud elektrimüügileping aitab Fortumil pikendada Loviisa tuumaelektrijaamade eluiga. Tema sõnul võiks pikaajaliste elektriostulepingute mudel leida kasutust ka Eestis.
Ka taastuvenergiaettevõte Sunly näeb andmekeskuste lisandumises võimalust toetada uusi tootmisinvesteeringuid. Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Liisa Rohila sõnul saavad suurtarbijad elektriostulepingutega pakkuda tootjatele kindlust, mida on vaja uute elektrijaamade rahastamiseks. Tootjad saavad omakorda pakkuda andmekeskustele pikaajalist elektrivarustust kokkulepitud tingimustel.
Üks suuremaid kavandatavaid projekte on Sunly plaan rajada Läänemaale kuni 180-megavatise võimsusega andmekeskuste kampus. Täisvõimsusel töötava kompleksi tarbimine moodustaks ligikaudu kümnendiku Eesti tiputarbimisest ning projekti hinnanguline maksumus on ligi 1,7 miljardit eurot.
Evecon arendab samuti andmekeskuste projekte, mille puhul soovitakse pakkuda operaatorile lisaks sobivale krundile ja valmis liitumispunktile ka taastuvenergial põhinevat ning juhitavat tootmisvõimsust. Kvelli sõnul võiks sellisel juhul andmekeskuse vajaduste jaoks ehitatava tootmise kinni maksta investor ise, mitte tavatarbija oma elektriarve kaudu.
